Pärnu mänguväljakud on mängivate laste asemel vallutanud alkoholi tarvitavad eluheidikud ja teismelised.
Pärnu mänguväljakuid kimbutavad eluheidikud ja teismelised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima asotsiaalimurega on Pärnus Noortepark, mis asub Tallinna maantee ristmiku vahetus läheduses Ülejõe Säästumarketi taga, kirjutab Pärnu Postimees. Park ja sealne mänguväljak on kurikuulsad kodutute arvukuse poolest.
Park kui kodu
Võrdlemisi suur pargiala, kuhu möödujate pilgud uudistama ei kipu ja kus viibijaid Säästumarket odava märjukesega «varustab», on ideaalne koht, kus tööluusijad saavad viinakuradi seltsis päikese Läänemerre saata.
Kuid mänguväljakutel tahavad käia lapsevanemad väikeste lastega, keda loomulikult häirivad kodutute elutegevuse kõrvalproduktid, mis ei ole põngerjatele sugugi positiivne eeskuju.
Pargi lähedal elav Kairi, kes oma pisikese tütrega tavatses üsna tihti pargis mängimas käia, on sellest loobunud. Kairi sõnade järgi on seal alati «parmud», kes joovad ja lärmavad. Pargipingid on räpased ja haisevad, nii et istudagi ei julge. Maas vedeleb lademetes konisid ja klaasikilde. Ümbruses ei leidu piisavalt prügikaste, nii et kõik see sodi on liivakasti ümber maas.
«Pärast seda, kui mu tütrel oli jagelus ühe kohaliku asuka lapsega, ei julge mu laps enam siia tulla,» seletas Kairi, miks nad enam mänguväljakut ei külasta.
Kui joodikud hoiavad valdavalt end mänguväljakult eemale ja piirduvad pargipinkidega, on mänguväljaku vallutanud asotsiaalne järelkasv, kellel on hommikust õhtuni seal elades paiga suhtes omanditunne tekkinud.
Varem samuti Noortepargi mänguväljakut kasutanud Kadri nõustub Kairiga. Temalgi on probleeme olnud sellega, et joodikute lapsed mitte ainult ei lõhu ja laamenda seal, vaid terroriseerivad teisi lapsi. «Kõige ekstreemsem olukord tekkis siis, kui üks «paadialune» tahtis mulle kallale tulla, sest ma olevat teda vaadanud,» rääkis Kadri Noortepargi «võludest». «Nüüd ma enam selles linnaosas ei ela ja on mul hea meel, et ma ei ole sunnitud seal käima.»
Mõlemad naised leiavad, et park on nigelas seisukorras, kuid Ülejõe piirkonnas ei ole teist kohta, kuhu minna.
Lasteaia igavene taak
Noortepargi klientuuriga on hädas pargiäärne Ülejõe lasteaed, mille päevakavva kuulub paratamatult eluheidikutega jagelemine. Juhataja Silje Oruvee jutu järgi on neil olnud asotsiaalidega kogu aeg probleeme, sest sealne park on väga populaarne koht, kuhu tullakse kokku lähedalt ja kaugelt.
«Varem, kui meil olid aias paviljonid, meeldis neile nende taga end kergendamas käia või seal ööbida,» rääkis Oruvee. «Praegu on nad kogunenud vana ujula trepile, kus istuvad, joovad ja roojavad sinnasamasse. Aknad on pargi ja tänava poole, lapsed mängivad väljas ja peavad kogu seda roppust pealt nägema.»
Oruvee sõnutsi on politsei Noortepargis tihe külaline, kuid püsivat mõju sellel ei ole. «Isegi meie endi töötajad ja lapsevanemad teevad neile märkusi ja peletavad lasteaiast kaugemale,» ütles ta. Püsivat lahendust ei osanud ta probleemile pakkuda ja lootis, et linnavalitsus ehk võtab pargi olukorra tõsisemalt käsile.
Linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo jutu järgi on pargid ja mänguväljakud avalik ruum, kus on kõigil õigus viibida.
Juhul kui keegi teeb seal midagi silmariivavat või heakorra vastast, soovitab ta otsekohe politseisse helistada, sest rohkemat ei saagi teha. «Kui kodanikud ise midagi ei tee ja pealt vaatavad, olukord paremaks ei lähe,» ütles ta.
Linna teised pargid
Lapsevanemad Maibritt Kuuskmäe ja Kadri Kask, kes teavad hästi kesklinna ja Mai piirkonna mänguväljakuid, rääkisid, et Selveri kõrval asuv Mai mänguväljak on päris mõnus mängukoht, mis sobib nii väiksematele kui suurematele lastele. Ainsa kitsaskohana toovad noored emad välja selle, et teismelistele meeldib seal joomas käia.
«Mu kolmeaastane laps teab, et alkohol on paha, ja siis pean talle seletama, miks teised «lapsed» seda joovad. Vahel ronivad ülemeelikumad atraktsioonidele ja segavad pisikestel seal toimetamast,» rääkis Kask.
Naised on ühel meelel, et Mai mänguväljak on üks korralikumaid linnas, kodutud seal väga ei kimbuta. Heaks hindasid Kuuskmäe ja Kask Karjamaa tänaval asuvat Paju parki, kus pole probleeme ei teismeliste ega joodikutega.
Vana park, mis asub linnavalitsuse kõrval, on teada-tuntud selle poolest, et selle pargi pingid on harva asustamata. «Enne mänguväljaku renoveerimist istus seal väga palju joodikuid, kes tulid ütlema, et laste kisa ei lase neil rahus olla. Nüüd on nad kolinud minu meelest pargi teise otsa,» kirjeldas Kask.
«Läbi Vana pargi on natuke kõhe minna, kui kõik pingid on purjus noorte ja eluheidikutega asustatud, mänguväljak ise on korralik,» rääkis Kuuskmäe.
Kokkuvõtteks leiavad Kask ja Kuuskmäe, et Mai, ranna ja kesklinna parkides saab lastega mängimas käia küll. Hullem on olukord seal, kuhu inimesi vähem satub ja odava alkoholi müügikohad lähedal.