Mart Siimann peab moodustama valitsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ENNO TAMMER
President Lennart Meri määras vastavalt põhiseadusele peaministrikandidaadiks Koonderakonna aseesimehe Mart Siimanni, sest valitsenud peaminister Koonderakonna esimees Tiit Vähi oli esitanud tagasiastumispalve.
Põhiseaduse kohaselt olnuks presidendil 14 päeva aega, et pidada peaministrikandidaadi määramiseks konsultatsioone erinevate poliitiliste jõududega. Koonderakonna esimees Vähi esitas presidendile lahkumispalve 25. veebruaril.
Vastavalt presidendi kantselei ametlikule teatele läks president kiiremale võimalusele, mida temalt ootasid ka erinevad poliitilised jõud, ning määras juba eile peaministrikandidaadiks Koonderakonna aseesimehe Siimanni.
«See, et president mind peaministrikandidaadiks määras, tähendab eelkõige seda, et mul on personaalne vastutus moodustada uus valitsus,» ütles eile Siimann «Postimehele».
Peaministrikandidaadiks määratud Koonderakonna aseesimees Siimann rõhutas, et esialgu jätkab ta läbirääkimisi oma erakonna sees ning valimised võitnud valimisliiduga, 41 häält kontrolliva Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega.
«Postimehe» küsimusele, kuivõrd on tal paika pandud ajagraafik valitsuse moodustamiseks, Siimann otseselt ei vastanud. Vastavalt põhiseadusele on määratud peaministrikandidaadil 14 päeva aega, et tulla Riigikogu ette valitsuse moodustamiseks vajalike poolthäälte saamisesks.
«Aeg ei ole prioriteet. Tähtis on lahendada see olukord, mis praegu on kerkinud,» rääkis «Postimehele» Siimann.
Mida see tähendab, püüdis «Postimees» täpsustada. «Kas leida võimalusi vähemuskoalitsioonile kui niisugusele toetuse saamiseks või võiks Eesti riik vähemusvalitsusega edasi minna. On ka võimalus, mida ei saa praegu välistada, ja see on, et me jätkame enamuskoalitsiooniga,» seletas värske peaministrikandidaat.
Viimased eileõhtused «Postimehe» kõnelused näitasid, et Siimann kui peaministrikandidaat võib saada poolhäälteenamuse, aga olemasolevat vähemusvalitsust laiendada on Siimannil raske.
Mart Siimann on sündinud Kilingi-Nõmmel 21. septembril 1946. Peatselt asus tema perekond elama Tartusse, kus Mart Siimann lõpetas 1965. aastal Tartu 5. Keskkooli.
Samal aastal alustas Siimann õpinguid Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja lõpetas selle 1971. aastal filoloog-psühholoogina.
Ülikooli lõpetamise järel töötas Siimann vabariikliku töö ja juhtimise teadusliku organiseerimise laboratooriumis psühholoogina ja juhataja asetäitjana.
1971-1984 oli Siimann Tartu Ülikooli vanemteadur ja aspirant.
Televisiooni sattus Siimann 1970. aastate lõpul, tehes koos praeguse Reformierakonna liidri Siim Kallase, reformierakondlase Igor Gräzini, Eesti Raadio peadirektori Peeter Sookruusi ja praeguse arenguparteilase Hardo Aasmäega saadet «Tean, tahan, teen».
1982-87 läbis Siimann Eesti Televisioonis teenistusastmed korrespondendist peadirektori asetäitjani. 1987. aastal määrati Siimann Eesti Raadio peadirektoriks, kust ta naasis 1989. aastal Eesti Televisiooni peadirektoriks.
1992-1995 oli Siimann eratelekanali RTV tegevdirektor.
Riigikogusse valiti Siimann 1995. aasta kevadel. Varem on ta olnud tegev NLKPs, ühenduses Vaba Eesti ja Tallinna linnavolikogus. Riigikogus kuulub Siimann põhiseaduskomisjoni.
Siimann on spordiseltsi Kalev esimees, Tallinna Pedagoogikaülikooli kuratooriumi liige ning Eesti Kultuurifondi Nõukogu liige. Kuni viimase ajani jätkas ta ka teleajakirjaniku tööd.
Mart Siimanni esimene abikaasa on spordiarst, praegune abikaasa valitsuse pressiesindaja Maarika Saarna-Siimann. Siimanni vanem poeg on telejaama stuudiojuht, noorem panga finantsturgude direktor. Mart Siimannil on kolm pojapoega.