80-aastane Leev Kuum: katsuge suvel puhata

Minu kunagine soov oli elada nii kaua, kui Eesti vabaks saab. Mul on hea tunne, et olen nüüd saanud 20 aastat turumajanduses elada ja mingil määral Eesti arengule kaasa aidata. Oleks olnud kahju, kui õpitu oleks käsumajanduse raamidesse jäänud.

Kuidas olla nii heas füüsilises ja vaimses vormis nagu Teie olete?
Geneetika mängib kindlasti oma osa - mu vanemad elasid mõlemad 90ni. Ise olen leidnud, et väga oluline on suvel ennast korralikult välja puhata. Ärge planeerige puhkuse ajaks remonti või muid suuremaid töid, vaid puhake ennast tööaastast korralikult välja, siis jaksate jälle edasi rabada.
Teiseks on meie peres alati spordist lugu peetud. Sel suvel pean veteranide tenniseturniiril Pärnus kaitsma vanuseklassis 70+ kolmandat kohta üksikmängus ja teist kohta paarismängus. Kuuma perel on olnud ka päris oma tenniseturniir, sest meil mängivad paljud lähikondlased.

Kuidas suhtute hiljutisse otsusesse pensioniea tõstmise kohta?
Mulle meeldivad pikaajalised otsused, mida kahjuks nii vähe teha saab. Penisoniea tõstmine on õige otsus, aga selleks tuleb valmistuda - parandada inimeste tervist ja tõsta eluiga. Tegelikult see juba pikenebki. Pealegi jäävad kehtima mitmed erandid, mis võimaldavad saada osalist pensioni, kehva tervise korral varem koju jääda jms. Haigena kedagi töötama ei sunnita.

Olete olnud konjunktuuriinstituudi sünni juures. Kas jätkate?
See instituut loodi 1966. aastal üleliidulise asutusena ja oli juba tollal turumajandusliku suunaga, tehti turu-uuringuid. Mina lõpetasin tollal Moskvas Plehhanovi instituudis aspirantuuri ja asusin sinna tööle. Enne seda töötasin kümme aastat Tallinna Tööstuskaubastus.

Jätkamine sõltub kahest asjast. Kas mind ja minu tööd peetakse vajalikuks ja kas see on mulle jätkuvalt meeltmööda. Mul ei ole mingit kavatsust vastu punnida, kui mulle keegi homme peaks ütlema, et mind enam ei vajata. Sama kehtib tennisemängu suhtes - kui ikka arst ütleb, et see pole mulle enam kasulik, siis võin päevapealt lõpetada. Praegu mõjuvad mõlemad mulle hästi.

Prognooside tegemine, mis praegu teie töö põhisisuks, pole teatavasti eriti tänuväärne tegevus, sest alati võib midagi viltu minna.
Mulle meeldib George Sorose kunagine vastus küsimusele, missugune on hea prognoos. Ta ütles, et analüütikul peab olema nii palju teadmisi, et ta suudab öelda, mis homme juhtub, ja nii palju tarkust, et homme selgitada, miks nii ei juhtunud. Eks meiegi paneme diagnoose, muudame neid ja vahel lähevad ka mööda. Aga olen seda meelt, et ka ebatäpne prognoos on parem kui prognoosi puudumine. Ilma prognoosideta majanduse juhtida pole kuigi mõistlik. Hea prognoos on pikk ehk visionääri prognoos.

Öelge nüüd midagi ka Eesti majanduse kohta.
Eesti teeb suuri pingutusi, et üle saada ajaloolisest arengupeetusest ja jõuda järele edukatele riikidele. Väike riik on tugev siis, kui sel on ambitsioonikust ja entusiasmi.

Mulle meenub üks lugu, kuidas mees vaatas jõekaldalt, kuidas kalamees paadis kõik püütud suured kalad vette tagasi lasi ja väikesed paati viskas. Ta küsis siis,  miks kalamees nii toimib. Vastuseks võttis mees paadipõhjast panni ja näitas, et see oli väike pann. Eesti rahvale sooviks suurt panni. Mulle tundub, et meil kipub vahel optimismi väheks jääma. Positiivsed ootused toovad kaasa ka positiivseid muutusi. Olen püüdnud omalt poolt sellele kaasa aidata.

Põhirõhk tuleb panna ekspordi taastamisele ja välisinvesteeringute riiki toomisele. Pidurduvat kodumaist nõudlust on lootus parandada vaid uute töökohtade loomisega. Väliskapitali puhul on oluline, et see tuleb siia koos oma sissetöötatud turuga, aga turu võitmine on väikeriigi jaoks ääretult tähtis, sest see võimaldab tooteid müüa.