Teie pronkssõduri äraviimise eest ei vastuta, kuid selle tekitatud kahju integratsioonile peate teie likvideerima. Kas teil on plaan?

Kas arvate, et ümbermatmise väärikus päästab midagi nende silmis, kellele pronkssõdur on oluline kui kunagine Vene impeeriumi sümbol?

Tähtis on teavitada neid inimesi metropoliit Korneliuse sõnadest, et need säilmed pole õiges kohas. Seal on trollipeatus, seal tehakse miitinguid, inimeste peal kõnnitakse. See koht pole õige. Selle tõttu tuleb nad viia palju väärikamasse kohta, kus langenud saavad rahus puhata. Seda sõnumit tuleb kanda ja loota, et meist saadakse aru, et me ei taha kellegi tundeid riivata või jõudu näidata. Langenuid tuleb kohelda väärikalt, praegu seda ei tehta.

Loodate te tõesti, et väärikas kohtlemine väldib kõige hullemat stsenaariumi?

Jah.

Teie ministriameti esimesed nädalad on toonud peamiselt uudiseid personalirindelt. Kuidas on läinud lahkunute asemele uute töötajate otsimine?

See on olnud heas mõttes planeerimatu PR-kampaania. On tõsi, et kui ma tööle asusin, siis ühtegi nõunikku enam tööl ei olnud, sest riigikantselei põhimääruse järgi määratakse ministri büroosse töötajad koos ministriga ja nad lahkuvad koos ministriga. Enamik töötajaid oli tegelikult valmis jätkama.

Omalt poolt tegin kahele töötajale ettepaneku jätkata ning nad olid nõus. Lisaks olen kokku leppinud veel kolme inimesega ja nüüd on kokku olemas viis inimest.

Küsimusi tekitab, miks võtate tööle inimesed, kes on juba saanud lahkumishüvitist.

Ma pole päris õige inimene vastama, sest mina lahkumishüvitisi ei maksnud. Aga väga üldiselt võin öelda, et see, kuidas seda on ajakirjanduses käsitletud, pole korrektne. Inimestele on makstud puhkusekompensatsiooni ja ühe kuupalga ulatuses lisatasu. Kui töölt lahkudes on mingi arv puhkusepäevi kasutamata, tuleb see loomulikult seaduse järgi maksta. Põhiline oli kasutamata puhkusekompensatsioon, kas oli ka mingit lisatasu, ei oska öelda, kuid see ei saanud mingil juhul olla suur.

Vaadake ka inimlikust aspektist. Kui põhimäärusega määratakse nõunikud koos ministriga, siis seadus ei näe ette kompensatsiooni, kui minister lahkub. Ministritele näeb seadus aga lahkumiskompensatsiooni ette. See on päris karm olukord, kui sa oled homme töötu ilma ühegi sendita.

Ajalehes kirjutatud lahkumiskompensatsioon umbes

160 000 krooni oli kogu büroo peale kokku. Kui see jagada kümne inimese peale, siis summa pole midagi erilist.

Teil on kaks peamist ülesannet – integratsioon ja rahvastik. Kumb on teie arvates olulisem?

Ma arvan, et ma ei tooks kumbagi välja. Olulised on mõlemad. Kui alustame rahvastikust, siis juba meie põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigi kõige tähtsam ülesanne rahvaarvu ja eesti keele säilitamine, ja sellega tegeleb terve rida ministeeriume. Integratsiooniga tegeleb vähem ministeeriume ja oluline osa on minu bürool.

Eestis on praegu üle 1,4 miljoni inimese, sellest on umbes 100 000 Vene kodanikke, ümmarguselt kümme protsenti on kodakondsuseta inimesi, muukeelseid on 400 000. Seetõttu on tegemist tähtsa küsimusega, kus tööpõld on väga suur.

Millised on teie plaanid integratsiooni edendamiseks?

Esiteks tuleb integratsiooniprogrammi lisada koalitsioonilepingust tulenevad punktid ja rahulikult süveneda, mida saaks paremaks muuta. Aga konkreetselt välja tuues on koalitsioonileppe järgi võimalik eesti keelt õppida nii, et selle eest ei pea ette maksma, vaid see on tasuta. Siiani võis pärast kodakondsuseksami läbimist kuni 6000 krooni tagasi küsida.

Selle juures oli aga kaks probleemi – nimelt, kas sa ikka läbid selle üsna raske eksami, ja teiseks, kust sa selle 6000 krooni alguses üldse saad? Koalitsioonileppe järgi on suund aga tasuta keeleõppele.

Samuti on minu arvates väga oluline teha ministri või presidendi tasandil väikeseid suuri asju. Mulle tõesti meeldis see, kui president Toomas Hendrik Ilves käis esimesel riigisisesel visiidil Ida-Eestis ja kandis seal sõnumit, et te olete mu kaasmaalased ja mitte juhuslikud inimesed. Ma sooviksin samuti seda mõtet edasi kanda.

Kuhu teie esimene visiit Eestis tuleb?

Ma arvan, et samuti Ida-Eestisse. Mul on tarvis esimesel võimalusel üle vaadata Jõhvis asuv büroo. 1. mai veedan ma tõenäoliselt Narvas.

Mis on teil plaanis rahvastikuvaldkonnas?

Koalitsioonilepingus on kirjas, et emapalka suurendatakse ja väärtustatakse isasid nii, et nad saaksid ka kahe nädala jooksul endale sobival ajal palgalist puhkust kas ema raseduse ajal või siis pärast lapse sündi esimese kolme-nelja kuu jooksul. Seni kasutasid isad seda vähe, sest selle eest maksti väga vähe raha, noorele perele on raha aga vajalik. Siiani oli ettevõtte enda teha, kas ta maksis isale selle kahe nädala eest või ei.

Kas kavatsete ise pereväärtuste osas eeskuju näidata?

Loomulikult. Nii nagu ettevõtte juht on eeskujuks oma töötajatele, peab ka iga minister olema eeskujuks nii oma kolleegidele kui kogu eesti rahvale, sest ma töötan kogu rahva heaks. Ma ei too konkreetselt midagi välja, eeskuju on väga lai mõiste.

Kas 400 miljonit lasteaiakohtadele tähendab, et nelja aasta pärast saab iga lapsevanem oma lapse panna talle sobivasse lasteaeda?

See on jah eesmärk.

On see saavutatav?

Ma usun, et on. 400 miljonit on päris suur summa. On väga tähtis, kuidas see 400 miljonit investeeritakse. On väga palju valdu, kes on tublid olnud ja lasteaiad ehitanud, samamoodi on veel rohkem valdu, kes pole seda teinud, eriti rikkamad Tallinna-lähedased vallad.

Tuleb välja töötada reglement, et need 400 miljonit saaks omavalitsustele nii jaotatud, et oleksid võrdselt koheldud ka oma lasteaiad ise ehitanud vallad. Nendele tuleks kas sellest summast katta lasteaia ehitamiseks võetud laen või maksta see summa näiteks lasteaiakasvatajate palkadeks.

Urve Palo

(sündinud Koit)

Sünniaeg ja koht:

10.07.1972 Haapsalu linn

Perekonnaseis: abielus

Lapsed: 1,5 a tütre ema

Haridustee

2001 – EBS, magistrantuur, rahvusvaheline ärijuhtimine

1994 – Tartu Ülikool, majandusteaduskond, turunduse ja kaubanduse eriala

1990 – Värska keskkool

Töökogemused

1999 – Saint-Gobain Ehitustooted Eesti ASi juhataja

1997– 1999 Saint-Gobain Isover Eesti ASi reklaamijuht

1995–1999 Saint-Gobain Isover Eesti ASi ekspordijuht

1994–1995 ASi Proline tegevdirektor

1993–1994 Saint-Gobain Isover Eesti ASi raamatupidaja

Võõrkeelte oskus:

vene keel – hea

inglise keel – hea

Allikas: rahvastikuministri büroo

---------------------------------------------------------

Arvamus

Paul-Eerik Rummo, endine rahvastikuminister:

Algatasin uue integratsioonistrateegia (aastateks 2008–2013) ja selle rakenduskavade koostamise, kuna senine integratsiooniprogramm jõuab 2007. aastaga lõpule. Töö uue strateegiaga on olnud väga intensiivne ja loodan, et ei kaotata ei tempot ega süvenemist. Väga oluline on lisada hoogu vene gümnaasiumite õppekeelereformile.

Pere- ja iibepoliitika valdkonnas saavutasime põhilised eesmärgid, mis valitsemisperioodi lõpuks seatud olid. Pooleli jäi töö lastehoiuvõimaluste juurdeloomise ja mitmekesistamisega, aga kuna see siht on selgelt kirjas uues koalitsioonileppes, ei tohiks jätkamisega probleeme tulla, nagu ka mitte vanemahüvitise edasiarendamisega, lastetusravi laiendamisega, hooldusperede võimaluste suurendamisega ja muu sellisega, millele sai pandud kindel alus.