Uus pensionisüsteem põhineb kolmel sambal

URMAS PAET

Valitsus kiitis teisipäeva õhtul heaks pensionireformi kontseptuaalsed alused. Uus pensionisüsteem koosneb kolmest sambast - riiklik pensionikindlustus, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension.

Peaministri nõunik Ardo Hansson ütles uue süsteemi vajadust põhjendades, et kui praegune süsteem toimib reformimata kujul edasi, siis ollakse väga raske valiku ees. «Kas tõsta pidevalt sotsiaalmaksu, et säilitada keskmist pensionitaset, või vähendada pidevalt pensione, et neid finantseerida olemasolevate ressurssidega,» rääkis Hansson.

«Probleem on eelkõige demograafiline, sest Eesti nagu ka teised Euroopa ühiskonnad on vananev ühiskond. Meil on järjest vähem sotsiaalmaksu maksjaid. Praeguse süsteemi juures on huvi sotsiaalmaksu maksta väike, sest pole selget seost sissemaksete ja tulevaste hüvitiste vahel,» lisas Hansson.

Valitsuse poolt heaks kiidetud uus pensionisüsteem koosneb kolmest sambast.

Esimene sammas on reformitud kohustuslik jooksvale finantseerimisele tuginev riiklik pensionikindlustus, mille tuluallikas on sotsiaalmaks ja peamine eesmärk on tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionisüsteem jaotab tulusid ümber nii põlvkondade vahel kui põlvkondade siseselt.

Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension.

Vanaduspensioni õigustatuse kriteeriumina rakendatakse kvalifikatsiooniperioodi 15 aastat. Töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide puhul kehtestatakse vanusest sõltuv kvalifikatsiooniperiood.

Järk-järgult võrdsustatakse meeste ja naiste pensioniiga, aastaks 2016 on see 63 eluaastat.

Kehtestatakse ka ootepensionile siirdumise võimalus kuni kolm aastat enne seadusjärgset pensioniiga.

Viiakse sisse sõltuvus isiku eest makstud sotsiaalmaksu ja arvutatava pensioni vahel, võttes seejuures arvesse ainult personaalselt registreeritud sotsiaalmaksu summasid. Isiku pensioniõigust arvutatakse personaalse koefitsiendi kaudu. Koefitsiendi arvutamisel võetakse arvesse isiku eest makstud sotsiaalmaks kogu karjääri jooksul.

Pensionikindlustusstaazhiga võrdsustatud tegevuseks loetakse väikelapse eest hoolitsemise aeg, teenistusaeg kaitseväes ja töötuna arveloleku aeg.

Aastast 2020, see tähendab 1957. aastal ja hiljem sündinud isikutel, viiakse riiklik vanaduspension sõltuvusse laste arvust.

Töötavatele pensionäridele makstakse täispensioni.

Rahvapension on varuvariant

Rahvapension on sissetuleku garantiiks isikutele, kel pole teist liiki pensioni saamiseks nõutavat pensionikindlustusstaazhi. Rahvapensioni puhul rakendatakse õigustatuse kriteeriumina viit aastat Eestis elamist.

Riikliku pensionikindlustuse rakendamisel varem määratud pensione varasemate palkade alusel ümber ei arvutata. Senistele pensionäridele rakendatakse staazhipensioni valemit, mille järgi pension sõltub baasosast ja pensioniõiguslikust staazhist.

Riiklikku kohustuslikku pensionikindlustust finantseeritakse põlvkondadevahelisel ümberjaotusel tugineva jooksva finantseerimise printsiibi alusel sotsiaalmaksu kaudu. Pärast pensionisüsteemi teise samba rakendamist hakatakse esimese samba osakaalu vähendama.

Sotsiaalmaks jääb tööandja maksuks ning muudetakse isikustatud maksuks. Maksumaksja deklareerib tasutud sotsiaalmaksusummad iga töötaja kohta eraldi. Laekunud summade kohta peetakse isikustatud arvestust.

Kohustuslik kogumispension

Teine sammas on kogumispension, mille suuruse määravad varasemad sissemaksed, selle tuluallikas on töövõtjate poolt tehtud kohustuslikud sissemaksed individuaalsetele arvetele. Teise samba peaeesmärk on luua pensionieaks lisasääste.

Pensionisüsteemi teises sambas osalemine on kohustuslik kõigile esimese sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Isiku sihtotstarbelised kohustuslikud maksed, mis moodustavad kindla protsendi tema palgast või palgaga võrdsustatud sissetulekust, lähevad tema valitud pensionifondi osakute ostmiseks.

Ardo Hanssoni hinnangul peaks kohustusliku kogumispensioni sissemakse olema vähemalt 4% kuupalga suurusest.

Teine sammas rakendub 2000. või 2001. aastal.

Nii sissemaksed kui teise samba fondide teenitud summad on vabastatud üksikisiku tulumaksust, kuid väljamaksed maksustatakse üksikisiku tulumaksu seaduse alusel.

Hüvitiste suurus on määratud sissemaksega. Teise sambasse kogutud raha ei tohi välja võtta enne kehtestatud pensioniea saabumist.

Vabatahtlik kogumispension

Kolmas sammas on sissemaksega määratud ja kogumisprintsiibile rajatud eralisapension, mille tuluallikas on piiratud maksusoodustustega vabatahtlikud sissemaksed, peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist. See süsteem on kavas rakendada 1998. aastal.

Pensionisüsteemi kolmandat sammast teostavad vastava tegevusloaga elukindlustusseltsid või fondivalitsejad.

Sissemaksed kuuluvad vahetult füüsilisele isikule ja kindlustuse teostaja valikul pole füüsilisel isikul mingeid piiranguid või sunde.

Väljamakseid võib teostada üldjuhul üksnes pärast pensionile jäämist või pensioniea saabumist, välja arvatud kindlustatu surma või invaliidistumise korral.

Osalemist kolmandas sambas soodustatakse maksusoodustustega. Üks võimalus on, et teatud ulatuses sissemaksed pensionifondi võimaldatakse maha arvata maksustatavast tulust, kuid väljamaksed maksustatakse.

Kolme samba süsteemis on valitsuse peamine roll kindlaks määrata mängureeglid, otseselt majandada esimest sammast, pakkuda tagatisi teisele sambale ning luua tugev järelevalve ja regulatsioonisüsteem teisele ja kolmandale sambale.

Tööandjad teevad sissemakseid riikliku sotsiaalmaksuna esimesse sambasse. Töövõtjad teevad kohustuslikke makseid teise sambasse ja võivad vabatahtlikult osaleda kolmandas sambas.

Siirdumine uuele pensionisüsteemile tingib ülemineku hinna, sest lisaks olemasolevate pensionikohustuste finantseerimisele tuleb luua sääste pensionide finantseerimiseks tulevikus. Ebaõnnestunud pensionisüsteemist väljatulemiseks peab praegune töötav põlvkond seetõttu finantseerima nii praeguste pensionide maksmist riikliku sotsiaalmaksu kaudu kui koguma endale pensioni sihtotstarbeliste maksete kaudu.

Reformi ulatuslikkus välistab selle rakendamise korraga. Esimene etapp algab 1. jaanuaril 1998, kui käivitub vabatahtlik lisapensionisüsteem - kolmas sammas. Samal ajal alustatakse riikliku pensionisüsteemi reformi. Aastal 2000 või 2001 käivitub teine sammas.

Sotsiaalminister Tiiu Aro avaldas lootust, et ka Riigikogu kiidab heaks pensionireformi võimaldavad seaduseparandused ning järgmisel aastal saaks alustada üleminekut uuele pensionisüsteemile.