Setomaa Valdade Liit saatis siseministeeriumile palve kanda nimi Setomaa ja ajalooliste nulkade loend kohanimede registrisse.
Setud tahavad nulki kohanimede registrisse
18. aprill 2010, 20:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige Aare Hõrn selgitas, et Setomaal ei ole olnud kihelkondi. «See-eest on meil üks väheuuritud kuid huvitav külade jagamine nulkadeks või kolkadeks- eestikeelse sõnaga nurk,» ütles Hõrn.
«Luhamaa nulk kavandab külade sildistamist ja ka oma nulga sildistamist ning selleks on vaja taotleda kooskõlastamisi. Sellega seoses kerkis üles küsimus kas sõna Setomaa ning nulgad on olemas kohanimeregistris,» rääkis Hõrn.
Kui ministeerium setude taotluse rahuldab, siis saab Luhamaa kandi rahvas Hõrni sõnul kohe tööle hakata. «Loodame südamest, et mingeid takistusi ei ilmne.»
Regionaalminister Siim Kiisler sõnas, et setod väärivad lugupidamist ja austust, et nad oma traditsioone elus hoiavad.
Kohanimenõukogu on ministri kinnitusel saanud taotluse kanda kohanimeregistrisse ajaloolise kultuuripiirkonna kohanimed, et neid oleks võimalik kasutada viidastamisel, trükistes ning muul avalikul viisil. «Kohanimenõukogule saadetud taotlus on edastatud kohanimenõukogu liikmetele e-kooskõlastamiseks, kooskõlastamise tähtaeg on esmaspäev. Tänaseks kohanimenõukogu liikmetelt saabunud tagasiside on setude algatust täielikult toetav,» kinnitas Kiisler.
Minister lisas, et kohustusi ajalooliste nimede kinnitamisega ei kaasne ning kohustuslikku lisatööd ja -kulu ei too ajalooliste kohanimede jäädvustamine kellelegi.
Setomaa on rahvapäraselt jagatud 12-13 nulgaks, üks osa asub praegu Vene Föderatsioonis. Nulk koosneb 12-20 külast, nulkasid võib teisisõnu nimetada külakondadeks. Karjalastel on olnud olemas külakonnad, ajaloolistes Pihkva ürikutes on nimetatud nulka 17. sajandi keskel.
Setomaa oli esimene Eesti pärimuskultuuri piirkond mis tähistas 1998. aastal ajaloolise Setomaa siltidega suurematel teedel mis ületasid Setomaa piiri. «Põhjuseks see, et maakondade administratiivpiirid ei jälginud ajaloolise-kultuurilise Setomaa piire. Pidevalt oli külalistel ja turistidel küsimus Setomaa piiridest,» märkis Aare Hõrn.