Kuigi üle Eesti on mitmeid eri suunitlusega erakoole, moodustab nende õppurite arv vaid kolm protsenti kõigi koolilaste omast.
Erakoolides käivad vaid vähesed
6. august 2008, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti üldhariduskoolide ligi 155 000 õppurist käib vaid kolm protsenti erakoolides, selgub haridusministeeriumi statistikast.
Kõige enam õpilasi on erakoolidel gümnaasiumiastmes, kus õpib 1314 õppurit. See on ligi neli protsenti selle astme kõigist õpilastest. Samas on gümnaasiumi osa vaid ühel kolmandikul 30 erakoolist. Veidi vähem, 1188 last käib erakoolide algklassides. Kõige väiksem on erakooli õppurite osakaal aga põhikooli klassides.
Riik toetab ministeeriumi kinnitusel erakoole täpselt samamoodi nagu munitsipaalkoole. Ka nendele eraldatakse riigieelarvest raha õpetajatele palga maksmiseks, õpikute ja töövihikute soetamiseks ning koolilõuna kompenseerimiseks.
Erakoole kontrollitakse rohkem
Küll aga kontrollitakse ministeeriumi kinnitusel erakoole isegi tihedamalt kui munitsipaalkoole. «Seda lihtsal põhjusel, et munitsipaalkoolides toimuvaga peavad kursis olema kohalikud omavalitsused ja nemad ka ise kontrollivad oma koole,» selgitas Asso Ladva haridusministeeriumist.
Kuna ministeeriumi sõnul kohtlevad nad kõiki koole olenemata nende omandivormist võrdselt, siis ei soovinud välishindamisosakond munitsipaalkoole ja erakoole põhikoolis tehtud tasemtööde põhjal võrdlema hakata.
«Tegu oleks taas omamoodi pingereaga, mida ju riigieksami tulemuste järgi tehakse ning mis tegelikult kellelegi ei meeldi,» teatas ministeeriumi esindaja ja lisas, et Eesti Hariduse Infosüsteemis saab igaüks vaadata ükskõik millise Eesti kooli tegevusnäitajaid.
Samuti on seal näiteks lõpueksamitulemuste võrdlusena toodud Eesti keskmine, mis annab mingi pildi valitud kooli ühe aasta lõpetajate tasemest.
Haridusministeeriumi andmetel tegutses Eestis eelmisel õppeaastal 30 erakooli, millest enamus asus Tallinnas ja Tartus. Viies erakoolis sai õppida vene, kolmes inglise ja ühes soome keeles. Kõik eeesti 590 üldhariduslikku kooli, sh ka erakoolid peavad oma tegevuses lähtuma riiklikust õppekavast.
Koduõppel oli eelmisel õppeaastal 1086 last, neist 90 lapsevanema soovil. Ülejäänud õppisid kodus tervislikel põhjustel.