Teadlased kandsid Arktika tüliõunad ühele kaardile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu Kanadale kuuluv jääkaru sealsetel arktilistel aladel. Puhta loodusega Arktika jää all on peidus maavarad, mida riigid endale soovivad.
Praegu Kanadale kuuluv jääkaru sealsetel arktilistel aladel. Puhta loodusega Arktika jää all on peidus maavarad, mida riigid endale soovivad. Foto: AP / Scanpix

Briti teadlased lõid detailse kaardi, kuhu on märgitud naftarikkad piirkonnad põhjapooluse ümber. Neid soovib endale viis riiki.


Kaardi peamine eesmärk on teadlaste endi sõnul informeerida. «Ilmunud on palju jama selle kohta, kes võib mingeid alasid endale taotleda,» rääkis kaardist uudistekanalile BBC News projekti juhtinud Martin Pratt.


Durhami ülikoolis koostatud potentsiaalsete tülikollete kaart baseerub nii ajaloolistel kui tänapäevastel vaidlustel.


«Me püüdsime näidata kõiki teadaolevaid taotlusi, kokkulepitud piire ning ka seda, mida varem kaartidel pole olnud – piirkondi, mida teoreetiliselt võivad hakata endale nõudma Kanada, Taani ja USA,» selgitas Pratt.


Energiavarude kindlustamine


Mereäärsetel riikidel on õigus majandada alasid, mis jäävad kuni 200 meremiili kaugusele rannikujoonest, kuid brittide kaardil on arvestatud ka sellega, et tänu veealustele mandrilavadele võib osa riike nihutada seda piiri 350 meremiili kaugusele. Kõiki neid küsimusi on Briti teadlased oma detailsetel kaartidel püüdnud arvesse võtta.


Arktika hõivamine muutus poliitiliselt kuumaks teemaks mullu suvel, kui rühm Venemaa uurijaid kasutas allveelaeva, et viia riigi lipp põhjapoolusel merepõhja.


Paljud Arktikas maad omavate riikide poliitikud, eriti Kanada välisminister, reageerisid väga valuliselt, kuna Venemaa väljendas nii oma soovi tulevikus Arktikas suuri alasid valitseda.


Põhjapooluse ümbruse hõivamise põhiajendiks on riikide soov kindlustada energiavarusid, kuna seal leidub ulatuslikult naftat, gaasi, mineraale, lisaks on veel kalavarud. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Põhja-Jäämeri sulab suviti üha enam, muutes tulevikus võimalikuks maavarade kaevandamise põhjapoolsemates regioonides.


Ebaselgus tülide tõttu


Arktika riikidel pole jäänud enam palju aega oma taotluste esitamiseks seni hõivamata merealadele, sest ÜRO mereõiguse konventsiooni tähtaja aegumise järel 2013–2014 kuulutatakse kõik määratlemata piirkonnad kogu inimkonna omandiks, mida hakkab valitsema vastav rahvusvaheline amet.


Kiirustama peab näiteks USA, kes pole siiani konventsiooni veel vastu võtnud. Seoses kiireneva võidujooksuga Arktikasse plaanib Washington seda peagi siiski teha.


Brittide eile avalikustatud kaart mängib maadejagamises kahtlemata olulist rolli, kuigi pole erinevate tülide tõttu siiski sajaprotsendiliselt selge, tunnistavad ka selle tegijad.


Näiteks peab Kanada oma vetesse kuuluvaks Loodeväila läbi Põhja-Kanada saarte. Ülejäänud riigid soovivad seda aga rahvusvaheliseks veeteeks lugeda, kuna kui Põhja-Jäämeri peaks varsti suvel reeglipäraselt lahti sulama hakkama, ei oleks Euroopa riikide või USA laevadel meretee läbimiseks eriluba vaja, kirjutas Saksa ajakiri Der Spiegel.


Maikuus toimus Gröönimaal Arktika-tippkohtumine, kus osalesid kõik viis polaarriiki. Siis lubasid riigijuhid Arktika rahumeelset jagamist.


Selge on aga see, et umbes neljandikku maailma avastamata nafta- ja gaasivarudest peitev Arktika on ka edaspidi tülide allikaks, kirjutab Saksa ajakiri Der Spiegel.


Kas jagamine tuleb sama rahumeelne kui lubati, näitavad läbirääkimised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles