Tallinna Tehnikaülikooli professori Jüri Lavrentjevi sõnul pole tegelikult vulkaanilise tuha mõju lennukimootorile piisavalt uuritud.
Professor: tuha mõju lennukimootorile pole piisavalt uuritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täpselt keegi ei tea, sest on ju ainult paar juhust olnud, kus mootorid on tõsiselt kannatada saanud. Et reisijaid kaitsta, ongi praegu kõik lennukid maale jäetud,» rääkis Lavrentjev ERR-i raadiouudistele.
Vulkaanituha põhiline kahjustusfaktor seisneb selles, et tuhk vahepeal sulab ja pärast ladestub mootoridetailidele. «Kahjustuse suurus oleneb seega mootori ehitusest, lennukõrgusest ja lennurežiimist. Ma usun, et Euroopa tasemel vajab see süvauuringuid, mis tegelikult toimub,» sõnas ta.
Seega on Lavrentjevi sõnul praeguse lennukeelu põhjus ettevaatlikkus: «Pigem kaotada miljardeid kui kaotada inimelusid. Pole ju mõtet teadlikku riski võtta, kui on andmeid, et midagi juhtub.»
Ta arvas, et lennuehitusfirmad on juba lükanud käima mõne programmi ja lootis, et paari aasta pärast võiks olla meil olemas lahendused, kuidas tolmuses keskkonnas lennata.