Seagripp vol. 2: Euroopa ametnikke süüdistatakse ülereageerimises tuhapilve ohule

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisijad täna Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamas.
Reisijad täna Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamas. Foto: SCANPIX

Lennufirmad ja meediaväljaanded kritiseerivad Euroopa lennundusametnikke, kes võisid tuhapilvest lähtuvale ohule reageerida ülepingutatult ja liigse ettevaatlikkusega, tuues paralleeli mulluse seagripi puhanguga.


Möödunud neljapäeval vastu võetud kiire otsus sulgeda suur osa Euroopa õhuruumist oli «rohkem ajendatud kartusest kui teadusest,» ütles Brüsselis asuva Schumani mõttekoja president Jean-Dominique Giuliani AFP-le. «Kas tegelik süüdlane võib olla ettevaatuse põhimõte, see hirmu sümbol, mis otsusetegijaid kohutab?»

Ulatuslikus lennukeelus nägi mõttetult ülepingutatud reaktsiooni ka The Guardiani kolumnist Simon Jenkins. «Oli juba piisavalt halb, kui üks kingapommiga idioot sundis sama idiootseid järelevalvajaid kulutama miljardeid naelu lennureisijates ebamugavuse tekitamiseks, kuna «see võivat uuesti juhtuda»,» kurtis ta.

«Nüüd on meil vulkaan ja pisut tolmu. See on järjekordne seagripp.»

Ajaleht The Australian kirjutas juhtkirjas, et lennukaos on ületanud igasugused proportsioonid.

Euroopa lennuvõimude meetmed põhinesid Australiani hinnangul eeldusel, et riik peab meid kaitsma iga kujutletava loodus- ja inimtekkelise õnnetuse eest. «Aasta eest sattusid poliitikud ja tervishoiuametnikud esmalt seagripi puhul paanikasse ja esitasid küsimusi alles hiljem. Nagu selgus, oli tegemist pandeemiaga, mis kunagi aset ei leidnud.»

Lennufirmad, mis on olnud sunnitud tuhandeid lende ära jätma ja kannavad seeläbi miljardeid kroone kahjumit, nõuavad Euroopa võimudelt paindlikumat lähenemist lennuseisaku leevendamiseks.

Euroopa Komisjoni teatel on mandri kohal viimastel päevadel läbi viidud üle 40 proovilennu ning tuhapilves väidetavalt sisalduvad kivimi- ja klaasikübemed ei ole lennukimootoritele mingit mõju avaldanud.

Lõplik sõnaõigus õhuruumi avamises lasub aga valitsuste kätes. ELi eesistujamaa Hispaania on teatanud, et kuigi seisak põhjustab lennufirmadele suuri kahjumeid, on reisijate turvalisus siiski esmatähtis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles