Välisminister Urmas Paet märkis täna riigikogu ees, et Eesti julgeolekupoliitika alused lähtuvad eesmärgist kindlustada Eesti riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.
Paet: julgeolekupoliitika alused arvestavad uute ohtudega
20. aprill 2010, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paeti sõnul on julgeolekukeskkond muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid NATO ja ELi liikmena on Eesti seisund muutuvas julgeolekukeskkonnas kindlustunud, teatas välisministeerium.
«Suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. Alates 2004.aastast maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,» rääkis Paet.
Ministri kinnitusel arvestab Eesti julgeolekupoliitika kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. «Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,» lausus Paet.
Eesti julgeoleku kindlustamiseks on välisministri sõnul vaja edendada nii riigisisest kui rahvusvahelist koostööd. «Riigil peab olema võimalus kasutada vajadusel kõiki ressursse erinevate ohtude ennetamiseks või nende mõju vähendamiseks. Koostöö arendamine annab lisaväärtuse vajalike võimete loomiseks ja täiustamiseks,» sõnas Paet.
Ta lisas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. «Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase kaks protsenti SKPst ja seda hoida.»
Paet rääkis ka sellest, et julgeolek ei ole tänapäeval ainult valmisolek tõrjuda sõda või sõjatingimustes hakkama saada, vaid palju laiem. «Sinna alla käib tõepoolest ka inimeste turvatunne sellistes olukordades, nagu täna Euroopas aga ka mujal maailmas on juhtunud seoses piiratud või ka võimatute koju tagasi liikumise võimalustega, ja sellega siis seonduvad probleemid - rahanappus, majutusvõimaluste puudumine, rääkimata siis liikumisvõimaluse puudusest.»