Rüütel: enamik Rahvaliidust tahab jätkata üksi

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliitu rüütellikult eri aegadel koos hoidnud ja juhtinud Arnold Rüütel (vasakul) ja Karel Rüütli on nüüd eri leerides – Rüütel ei taha iseseisvast erakonnast loobuda ja Rüütli veab vankrit sotside poole.
Rahvaliitu rüütellikult eri aegadel koos hoidnud ja juhtinud Arnold Rüütel (vasakul) ja Karel Rüütli on nüüd eri leerides – Rüütel ei taha iseseisvast erakonnast loobuda ja Rüütli veab vankrit sotside poole. Foto: Priit Simson

Rahvaliidu auesimees, president Arnold Rüütel usub partei võimesse üksi hakkama saada ning väidab, et seda meelt on ka valdav osa erakonnast.


«Olen end distantseerunud kõigist nendest Rahvaliidu volikogu ja juhatuse otsustest, mis käsitlevad erakonna võimalikku ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, ning ei loe neid erakonnale siduvateks, kuna nad on vastuolus Rahvaliidu viimase kongressi otsustega,» teatas Rüütel erakonna siselisti saadetud kirjas.

«Ma olen koos paljudega teist käinud läbi pika ja keerulise tee Eesti iseseisvumise taastamise algusaastatest alates. Ma usun teisse, ma usun Rahvaliitu ja tema võimesse jätkata iseseisvalt oma poliitilist missiooni Eestimaa tuleviku ja eesti rahva kestmise nimel,» kirjutas Rüütel.

Meediale edastamine tuli üllatusena

President ütles täna intervjuus Postimees.ee'le, et paljud erakonna liikmed on palunud, et ta oma seisukoha välja ütleks, ning seda ta ka oma pöördumises tegi. Samas märkis ta, et ei olnud teadlik, et tema avaldus hiljem pressile laiali saadetakse.

Rüütli hinnangul on rahvaliitlaste valdav enamus sotsidega ühinemise vastu. «Nii palju, kui minul on informatsiooni ja minu poole on pöördutud, tundub, et domineerivalt ei olda seisukohal, et liituda - küll aga koostööd teha sotsiaaldemokraatide ja teiste erakondadega, kus on ühisosa olemas.»

Rüütel meenutas oma kirjas, et hoiatas Rahvaliidu kongressil 5. detsembril, et erakonnas võib tekkida peataolek, paanika ning emotsioonidest kantud käitumine. «Kõik see on kongressile järgnenud ajal paraku just nii läinud,» kirjutas Rüütel.

«Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühiste kavatsuste deklaratsiooni allakirjutamine erakonna juhtide poolt, ilma et sellest oleks eelnevalt informeeritud erakonna juhatust ja volikogu ning mis peamine - saamata selleks volitust erakonna kongressilt, on sellise käitumise ilmekas näide.»

Mida kongress ikkagi otsustas?

Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet on väitnud, et erakonna sügisene kongress ei otsustanud ei erakonna kellegagi ühinemise ega üksi jätkamise üle, kuid Rüütel väitis Postimees.ee'le, et nii see polnud.

«Ma ei oska praegu peast täpset sõnastust öelda, aga fikseeritud on kongressi otsus, et Rahvaliit jätkaks iseseisvalt. Täiesti kindlalt. See oli arutluse all ja siin pole mingit kahtlust.»

Tema sõnul ei võtnud kongress vastu ka mingit otsust alustada ühe või teise erakonnaga ühinemisläbirääkimisi.

Rüütel lisas, et soov ühegi teise jõuga liitumata edasi minna domineeris ka kongressil ning seda väljendati ka seal läbi viidud hääletustel.

Oma kirjas erakonna listi meenutas Rüütel, et Rahvaliidu programmi olulised alusväärtused on sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng ning eestluse elujõud, mis rajaneb eesti keele, kultuuri, hariduse, perekonna ja rahvusliku kapitali toetamisel.

«Täna võime kindlalt väita, et need Rahvaliidu programmis väljendatud väärtused on säilitanud oma aktuaalsuse ja erakonna missioon neid kaitsta ja nende elluviimise eest võidelda pole kaugeltki ammendatud.»

Rüütel kritseeris erakonna juhtimisstiili

Teisalt määravad Rüütli sõnul erakonna tugevuse demokraatlikud otsustusprotsessid ja erakonna liikmete kaasatus otsuste tegemisse. «Paraku on ebapiisav sisedemokraatia osutunud Rahvaliidu nõrkuseks rea viimaste aastate vältel,» lisas ta.

«Selline juhtimisstiil ilmnes ka erakonna mõnede juhatuse liikmete käitumises, kes ilma volitusteta asusid erakonna ühinemisläbirääkimisi pidama.»

Tema sõnul saab nende juhatuse liikmete väidetavalt omaalgatuslikule tegevusele ja volikogu suutmatusele oma tegevuses erakonna kongressi suuniseid järgida hinnangu anda vaid erakonna kongress.

Kõik selgub mais

Rahvaliidu peasekretär Tarvo Sarmet on Postimees.ee'le öelnud, et erakonna mullune kongress ei otsustanud midagi taolist, millele Rüütel viitab.

«Rahvaliidu viimase kongressi päevakorras ei olnud ühtegi punkti, kus oleks arutatud ja seejärel otsustatud ühinemise-mitteühinemise või jätkamise ja lõpetamise üle,» ütles ta. «Seega ei ole olemas ka kongressi otsust, mis keelaks juhtkonnal läbi rääkida Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.»

Kui läbirääkimiste tulemused on teada, siis saavad Sarmeti sõnul oma sõna öelda kõik erakonna liikmed ja lõpliku otsuse teeb maikuus kogunev kongress.

Rahvaliidu detsembrikongressi otsuste ja ettekannetega on võimalik tutvuda siin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles