Riigikogus täna riiklikult tähtsa küsimusena Eesti inimarengu aruande arutamisel tõi teose peatoimetaja professor Marju Lauristin välja, et majanduskriis ja tööpuudus mõjuvad eriti rängalt meeste tervisele ning soovitas elanikkonna tervise parandamise võtta põhisihiks.
Lauristin märkis, et meil on meeste tööpuudus kõrgem. «Kui me räägime Eestis soolisest võrdõiguslikkusest, siis meil on ühelt poolt väga terav palgaerinevus jne, kus on naispool ühiskonnas nõrgem. Aga kui me räägime tervisest, kui me räägime elueast, kui me räägime ka psüühilisest heaolust, siis tegelikult siin on väga vaja hoolida sellest, kuidas need niisugused ühiskonna stressisituatsioonid mõjutavad meeste tervist ja samuti ka üldisemat motivatsiooni, töövõimet,» kõneles sotsiaalteadlane.
Ta pidas väga õigeks peaministri seatud uut sihti tõsta rahvastiku eluiga. «Aga selle taga on nii keeruline kompleks erinevaid tegureid, et selleks, et tõesti seada see eesmärk, peame me ka kõiki neid tegureid ükshaaval nägema ja vaatama, kus on need hoovad, mis seda eluiga meil on kukutanud ja mis seda saavad tõsta.»
Lauristini sõnul on põhihoob meeste, eriti Ida-Viru meeste tervis, aga oluline on ka elanike eluviiside, toitumise küsimus, mis sõltub ka paljuski sotsiaalsetest kihtidest. «See on meie kõige valusam näitaja ja me võiksime selle võtta tõesti oma põhisihiks.»