Eesti tuleb soome lastele lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TARMO VIRKI
Soome koolilaste arusaam Eestist on küllalt puudulik, leiab Helsingi Eesti Instituudi juhataja Kulle Raig.
Kooliõpilaste teadmiste täiendamiseks ülelahenaabri kohta korraldasid Eesti Instituut Soomes ja Tuglase Selts Soome iseseisvumise 80. aastapäevast kuni Eesti iseseisvuspäevani väldanud ühisprojekti «Eesti päev Soome koolides».
Koolid said vabalt valida, mis päeval 6. detsembri ja 24. veebruari vahel nad Eestiga seotud ettevõtmise korraldavad ja kas nad seda üldse teevad. Projektis osales umbes kümnendik koole, mis Tuglase Seltsi kultuurisekretäri Heikki Rausmaa hinnangul on igati hea tulemus. «Me ei uskunud, et niigi palju tuleb,» sõnas Rausmaa.
Konkursile üks töö
Eile oli kavas välja jagada esseevõistluse «Tuntud ja tundmatu Eesti» auhinnad, paraku laekus konkursile üksainus töö. Seetõttu otsustati võistlus tühistada ja auhinnad jagamata jätta. «Kui osavõtjaid ei olnud, polnud ka mõtet hakata auhindu jagama,» ütles Rausmaa. «Ega keegi saa õpilasi kirjutama sundida.»
Kulle Raigi sõnul sai Eesti päeva korraldamise idee alguse sellest, et Soome koolides korraldatakse nii Ungari päevi kui ka Euroopa päeva, teadmised palju lähemal elavate eestlaste kohta kippusid aga olema väga nigelad. «Kui lapsed loevad koolis, et Eesti on üks 15 Nõukogude liiduvabariigist, näitas see vajadust midagi ette võtta,» meenutas Raig
Eelmisel sügisel pandi esimesed infopaketid internetti, sügistalvel toimus seminar õpetajatele. «Esimene tipphetk oligi internetti minek. Siis tulid seminar ja veebruaris saatsime kõigile Soome koolidele 16-leheküljelise vihiku, mis sisaldas väikest infovalikut Eesti kohta,» rääkis Rausmaa, kelle sõnul on praeguseks juba 290 kooli endale infot tellinud.
Õpetajate teabematerjalid said täiendust novembris, kui neile seoses iga-aastase mardilaadaga seminar korraldati. Asja vastu tundis huvi 150 õpetajat. «Paljud olid kurtnud, et õpikutes käsitletakse Eestit ainult möödaminnes ja osas õpikutes pole selle kohta üldse midagi,» lausus Rausmaa.
Teave internetti
Projekti raames toimetati Eesti kohta hulgaliselt soomekeelset teabematerjali. «Minu meelest oli kõige tähtsam see, et panime materjali internetti. Ungari on palju rikkam riik ja ungarlased saatsid kõigile 5000 Soome koolile oma infopaki. Meil on vähem raha ja seetõttu otsustasime interneti kasuks. Seal saab infot pidevalt uuendada,» selgitas Raig.
«Loodan, et soome laste teadmised Eesti kohta kasvavad. Info, mida me laiali saadame, on põhjalik, aga loomulikult sõltub õpetajatest, millist materjali nad kasutavad,» lisas Eesti Instituudi juhataja.
Suurema osa infokampaaniast maksis kinni Soome haridusministeerium, kes eraldas selleks umbes 360 000 krooni. Eesti tulekut Soome toetasid ka kaardikirjastus Regio, kes andis 200 suurt seinakaarti, ning kirjastused Avita ja Koolibri, kes saatsid raamatukogudele sadakond õpikut.