Rahvaliidu endine esimees ja praegune riigikogu liige Villu Reiljan ootab Äripäevalt avalikku vabandust juuli lõpus avaldatud artikli pärast, mis viitas tema võimalikule korruptiivsele tegevusele keskkonnaministrina.
Reiljan nõuab Äripäevalt avalikku vabandust
7. august 2008, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reiljan soovib neljapäeval Äripäevale saadetud avalduses, et väljaanne lükkaks head ajakirjandustava järgides ümber 25. juulil avaldatud ebaõiged faktid ja väited ning avaldaks seitsme päeva jooksul oma kulul vastavad parandused koos avaliku vabandusega Villu Reiljani ees, ütles Rahvaliidu pressiesindaja Manuela Pihlap BNS-ile.
Pihlapi sõnul on artiklis esitatud märkimisväärselt ebaõigeid ja kontrollimata andmeid ning nendest tehtud ekslikke järeldusi. «Artiklis on informatsiooni esitatud valikuliselt ning asjakohaseid fakte on tõlgendatud meelevaldselt, luues sellega avalikkusele asjaoludest ebaõige ettekujutuse,» lausus ta.
Pihlap kinnitas samas, et Rahvaliidule ei ole oluline mitte kohtusse minna, vaid see, et Äripäev mõistaks oma eksimust. «Kui Äripäev ei soovi aru saada, et on käitunud ebaeetiliselt ja rikkunud head tava, siis tuleb meil oma õigusi kaitsta kohtus,» lisas ta.
Puhkusel viibiv Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ei osanud Reiljani neljapäevast pöördumist kommenteerida.
Äripäev avaldas 25. juulil artikli «Reiljani advokaat juhib suurejoonelist kalaäri», mille kohaselt juhib advokaat Tarmo Sild aastaid kalafirmasid, mis hoolimata röövpüügist said keskkonnaministeeriumilt suurema osa rahvusvahelistest kalapüügilubadest ja miljonites eurotoetusi.
Rahvaliidu hinnangul esitab artikkel alusetuid korruptsioonikahtlustusi ega arvesta õigusaktidega, mis on aluseks kalapüügivõimaluste jaotamisel. Pihlapi sõnul ei saa kalapüügikvoote määrata ei minister ega ministeerium, vaid see tuleneb rahvusvahelistest kokkulepetest, mille siseriikliku jaotuse kehtestab kalapüügiseadus.
«Äripäev väidab, et kalaäri tõmbus kokku pärast 2006. aastat, kui Reiljan ministri kohalt tagasi astus. Siinkohal jääb täiesti tähelepanuta, et Euroopa Liidu nõukogu võttis 2004. aastal vastu määruse, mis vähendas edaspidi Eestile antavat kalakvooti varasemaga võrreldes ligi kümme korda,» sõnas Pihlap.
Silla õigusabivälist ettevõtlustegevust arutas sel nädalal ka advokatuuri juhatus, kes aga ei leidnud selles huvide konflikti.