Kuigi endistest tippsportlastest riigikogulaste Jüri Tamme ja Erki Noole kehalise kasvatuse tunnist riigikogu avatud uste päeval loodeti, et saadikud astuvad publiku ette maikades ja ärgitavad kõiki ühisvõimlemisele, toimus täna tegelikkuses vaid tunni teoreetiline variant.
Kuid ka see teoreetiline pool kehalisest kasvatusest oli haarav. Riigikogulased olid lootnud publiku hulgas näha palju lapsi, kuid neid ei heidutanud, et lisaks täiskasvanuile oli riigikogu teabekeskuse saalis vaid neli last. Vestlus oli kõigest hoolimata suunatud neile.
Tamm ja Nool alustasid tundi hügieenist rääkides. Ehk sellest, et pärast trenni tuleb pesta end ja higised riided. Sest näiteks higised riided võivad põhjustada traumasid. Veel arutleti, kas lapsed saavad aru, kui nende kehalisi saavutusi hinnete panemiseks arvustatakse?
Lapsed peavad riigikogulaste sõnul alati meeles pidama, et spordis ei võida see, eks on kõige tugevam või kõige kiirem, vaid see, kes on teistest parem.
Kui Jüri Tamm püüdis lastelt välja meelitada, et mis alasid võiks lastele õpetada, siis tuli publikust vastus hoopis lapsevanemalt, et tegelikult oleks vaja meil rohkem võimlaid. Millega ka riigikogulastel tuli nõustuda.
Tamm palus kuulajatel arvata, mis teeb kehalise kasvatuse eriliseks, miks on ainult selle õppeaine nimes sõna «kasvatus» ja mida see tähendab? Mehe enda selgituste järgi on põhjus selles, et selle tunni raames kasvatatakse omadusi, mitte teadmisi.
Juttu tehti ka sellest, et kõigile lastele ei tohiks sama vitsaga lüüa ja alati tuleb püüda individuaalselt leida igale ühele just temale sobiv spordiala. Erki Nool taunis ka seda, kui vanemad püüavad oma täitumata jäänud unistusi laste peal realiseerida. Sellisel lapsel puudub Noole sõnul silmist sära ja väga tõenäoliselt ei saa temast tippsportlast.