Eesti teadlased uurivad meteoriidikraatrit meres

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ANDRES AIT

Nõva ja Osmussaare vahel avastatud Neugrundi meteoriidikraater pakub huvi nii geoloogidele kui ka allveearheoloogidele.

Eesti geoloogiakeskus püüab koostöös Eesti meremuuseumiga muuseumi uurimislaeva Mare pardal välja selgitada Neu-grundi kraatri täpset vanust, toimunud plahvatuse tugevust ja mineraalset koostist. Praegu arvatakse kraatri umbkaudseks vanuseks olevat 475 miljonit aastat.

Geoloogiakeskuse direktori Vello Kleini sõnul avastati veealune kraater 1996. aastal koos sakslaste ja rootslastega. «Sel on klassikalised piirjooned - plahvatuse tagajärjel tekkinud ringvall ja kõrgem südamik. Selliseid kraatreid on väga raske avastada, sest need on vee all,» rääkis Klein.

Kümme kilomeetrit Nõvast loodesse jäävat Neugrundi kraatrit on varem uuritud vaid geofüüsikaliste meetoditega ja teadaolevatest on see Läänemeres suurim.

Kraater on umbkaudu seitsmekilomeetrise läbimõõduga, kraatri põhi on ligikaudu saja meetri ja ringvall 20-30 meetri sügavusel. «Kraatri südamik koosneb plahvatuse tagajärjel ülestõstetud kristalse aluskorra kivimitest ja asub ainult kahe-kolme meetri sügavusel. Sellel madalikul on sajandite jooksul otsa leidnud nii mitmedki laevad,» ütles uurimislaeval viibiv geoloog Kalle Suuroja.

Viimane asjaolu saigi põhjuseks, miks geoloogid ja meremuuseumi allveearheoloogid koostööd teevad.

Meremuuseumile kuuluva laeva Mare allveearheoloogist kapteni Vello Mässi sõnul leidsid siin haua paljud Hansaliidu aegsed laevad. «Ainuke kindlalt teadaolev põhjas vedelev laev on saksa ristleja Schleswig-Holstein, millest sai Nõukogude armee sõjatrofee ning mida kasutati suurtükkide märklauana,» rääkis Mäss. «Praegu leidsime veel ühe laevavraki, aga praegu ei oska selle kohta täpsemat informatsiooni anda.» Mäss lisas, et tänu täpsetele merekaartidele pole viimasel ajal sealkandis laevahukke olnud. Ilmaolud merel on esialgu teadurite tööd soosinud.

Pärast 17. juunil lõppevat mereekspeditsiooni asuvad geoloogid uurima Nõva, Osmussaare ja Dirhami rannikut. Seal uuritakse kummalisi purustatud rahnusid, mis on ilmselt plahvatuse tagajärjel sinna paiskunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles