Eelmisel nädalal Paide kohtumajast kolme inimese surmaga lõppenud liiklusavarii põhjustamise eest karistada saanud 17-aastane Joosep Laiksoo on rahva poolt risti löödud. Ristilt maha saamise tee on Joosepil okkaline.
Puudulik seadus lubab rahval Joosep Laiksoo risti lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks peaks kas ta ise või kannatanud pöörduma apellatsioonikaebusega järgmisse kohtuinstantsi. Siis tuleks ehk uus protsess ja uus kohtuotsus, mis Joosepile rahva silmis armu annab. Näiteks ta pooleks aastaks vanglamüüride taha heidab, nagu soovis Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Merike Lugna.
Samas. Ega’s Joosep siis oma karistuse üle kurda. Postimees küsis noort perspektiivikat rallisõitjat kohtus kaitsnud vandeadvokaadi vanemabilt Maano Saareväljalt, kas Joosep ei tahaks käituda džentelmenina ja ise järgmisest kohtuinstantsist enda karistamist nõuda.
Saareväli vastas, et Joosep ei kasuta talle antud apellatsiooniõigust, sest kohtunik Heino-Vello Pihlaku otsus on õiglane ning «kinnitab Eesti kohtute erapooletust ja sõltumatust».
Piiratud mänguruum
Ometi on prokurör Lugna ristilööjatega ühel meelel. Ta on kohtuotsuses pettunud. Samas ei saa ta enam mitte midagi teha, sest prokuröri mänguruum on piiratud. Kriminaalmenetluse seadustik lihtsalt ei luba prokuröril lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsioonprotesti esitada.
Kuid lühimenetluse korral peavad piiratud mänguruumis hakkama saama ka kannatanud. Näiteks siis, kui prokurör, Joosep ja tema kaitsja tegid kohtule ettepaneku arutada seda ränka kriminaalasja lühimenetluse korras. Kannatanult ei küsinud ega pidanudki keegi küsima, kas tema on lühimenetlusega nõus. Kas ta on sellega nõus, et valides lühimenetluse, kahaneb ka süüdistava karistus ühe kolmandiku võrra. Selline on seadus.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik professor Jaan Sootaki sõnul on võimalik, et seaduses on auk ja kõike, mis seaduses kirjas, pole lõpuni läbi mõeldud. Samas leiab Sootak, et ettevaatamatusest põhjustatud kuritegusid võib kohtu otsusel kiiremini menetleda küll.
Vale valik
Seda lugu ette valmistades sai küsitud mitme advokaadi ja kohtuniku arvamust. Näiteks ütles vandeadvokaat Jüri Leppik, et kui kriminaalmenetlusseadustiku eelnõu tehti, oli prokuratuur sellega igati päri.
«Kust need normid muidu tekivad,» lausus Leppik. «Mind hämmastab hoopis see, miks prokuratuur ei tahtnud näha seaduses kannatanu õigust ega andnud talle šanssi otsustada.»
Leppiku väitel on prokuratuuri eesmärk panna kohtud asju kiiremini ja säästlikumalt lahendama. Näiteks eelmisel aastal lahendasid maakohtud neile saabunud 10 244 kriminaalasjast üldmenetluses vaid 815 asja ehk umbes kaheksa protsenti juhtumitest.
«Tõe tuvastamisega pole siin enam midagi pistmist,» sõnas Leppik.
Kas ei teinud prokuratuur siis Joosepi asjas lühimenetlust valides äkki lihtsalt vale valikut?
«Kolme inimese surmaga lõppenud liiklusavariid, kus sanktsioon näeb karistusena ette vabadusekaotust, poleks tohtinud arutada kihku-kähku lühimenetluse korras. See oli prokuratuuri vale valik,» ütles Postimehele mitu juristi. Paraku polnud nad nõus oma nime avaldama.
Õige valik
Riigi peaprokurör Norman Aas märkis, et lühimenetlust ei luba seadus kasutada vaid nende kuritegude puhul, kus karistuseks on ette nähtud eluaegne vangistus.
«Kui üldmenetlus võtab kohtus aega keskmiselt 13 kuud, siis lühimenetlus vaid kolm kuud. Alaealiste puhul on väga oluline, et karistus järgneks kuriteole võimalikult kiiresti, seetõttu on lühimenetluse kasutamine alaealiste kriminaalasjades õige» väitis Aas.
Tänavu esimesel poolaastal saatis prokuratuur lühimenetluseks kohtusse 3255 kuriteoasja.
Aasa väitel on lühimenetluse eeliseks oleva kiiruse tõttu ka selle menetluse vorminõuded üldmenetlusega võrreldes leebemad ja edasikaebamisvõimalused tõesti väiksemad, kuid tühistades need piirangud, pikeneb ka menetluste aeg. «Just seetõttu ei ole siin tegemist seaduselüngaga,» nentis Aas.
Prokurör vaba otsustama
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivase sõnul ei kohusta mitte ükski seadus prokuröri lihtmenetlust kohaldama.
«Prokurör on oma otsustes vaba, ka menetluse valikul,» nentis Siilivask. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) paragrahv 30 lõige 2 sätestab tõesti: «Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.»
Samas kiidab ka Siilivask lihtmenetlust, nimetades üldmenetlusega võrreldes selle eelisteks paindlikkust, kiirust ja ka väiksemat ressursikulu.
Lihtmenetlusel on neli alaliiki – kokkuleppe-, lühi-, kiir- ja käskmenetlus. Siilivase sõnul erinevad need ka selle poolest, kui palju kannatanu saab sõna sekka öelda. Kui on mindud kokkuleppemenetlusele, siis tõepoolest enam sisulist edasikaebamise võimalust pole, teistel juhtudel pole see välistatud.
KrMS § 318 lg 1 ütleb: kui kohtumenetluse pool I astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Vastavalt lõike 3 punktile 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ja süüdistatav samas õigeksmõistva otsuse peale.
Kvaliteetne kohtuotsus
Kas ei kannata aga kiirete lihtmenetlustega läbi kohtute ratsutades kohtuotsuste kvaliteet?
Igatahes on riigikohtu esimees Märt Rask tänavu juunis riigikogu ees sõna võttes öelnud: «Kriminaalmenetluses on jätkuvalt aktuaalne tasakaalu leidmine kahe mõneti vastandliku eesmärgi – menetluse ökonoomsuse ja menetluse tulemuse kvaliteedi – vahel. Viimastel aastatel on seadusandja erinevate lihtsustatud menetlusvormide kujundamisega astunud jõulisi samme selles suunas, et kriminaalmenetlus muutuks üha kiiremaks ja säästlikumaks, mille tagajärjel on kriminaalmenetlus kohati juba tunduvalt kiirem ja lihtsam kui väärteomenetlus.»
Samas märkis riigikohtu esimees, et kuigi menetluse efektiivsus on kindlasti oluline, ei saa see samas muutuda kriminaalmenetlusõiguse kujundamisel ainumääravaks argumendiks. «Õiguslikult keerukate kriminaalasjade lahendamine kokkuleppe- või muus lihtsustatud menetluskorras takistab uutes küsimustes ühtse kohtupraktika väljakujunemist, luues olukorra, kus sisuliselt kohtupraktika asendub prokuratuuripraktikaga. See ei ole aga kooskõlas põhiseadusliku võimude lahususe põhimõttega ja sellega, et õigust mõistab kohus,» nentis Rask.
Muide, kunagine Eesti Vabariigi Ülemkohtu liige Vaike Merka ütles, et Vene ajal ei pääsenud mitte ükski autoga sõitnud surmakutsar vangistusest, sest inimelul oli vabaduse hind.
Kuritöö ja karistus
• Joosep Laiksoo anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 422 lõige 2 alusel. Selle sanktsiooni kohaselt saab kohus karistada süüdlast 3–12-aastase vangistusega.
• Joosep Laiksoo mõisteti süüdi KarS § 423 lõige 2 alusel, mis näeb ette –5-aastase vangistuse.
Laiksoo ohvrid:
• Žigulis sõitnud Ida-Virumaalt pärit 75-aastane Laine ja tema abikaasa, 77-aastane Heinar hukkusid õnnetuskohal.
• Seati juhtinud ERSO viiuldaja ja gospelansambli Robirohi liige, 56-aastane seitsme lapse isa Tarmo Vardja sai üliraskelt vigastada ja suri haiglas.
2007. aastal kohtusse saadetud kuriteod:
• üldmenetluses 2872,
• lihtmenetluses 16 260,
• sh lühimenetluses 6059 ja kokkuleppemenetluses 7830 kriminaalasja.
• Üldmenetlus ja lühimenetlus moodustasid kokku 38%, kiir-, kokkuleppe- ja käskmenetlus 43% kõikidest lahendatud kuritegudest.
Allikas: justiitsministeerium
Tänavaküsitlus
Kas alaealisele Joosep Laiksoole kolme inimese surnukssõitmise eest määratud kaheaastane tingimisi karistus sama pika katseajaga oli teie arvates õiglane?
Mariliis Vaas
Ei, päris õiglane see karistus ei ole. Kahju on teda kinni panna seetõttu, et ta nii noor on. Samas on otsuse tegemine raske ja on hea, et mina seda otsustama ei pea.
Veiner,
pensionär
Muidugi ei ole see karistus õiglane. Nagu polekski midagi olnud. Mina paneks kõik sellised paranduslikule tööle, nagu seda vanasti tehti. Meie maksumaksjana maksame selle eest, et vangid elaks nii mugavalt, nagu nad nüüd elavad – vaatavad televiisorit nagu mingid mišad seal vanglas. Pensionärid aga saavad kuus 3000 krooni pensioni.
Meelike Keinast
Laiksoo suhtes tehtud otsus ajab vihale küll ja mina näiteks seda õigeks ei pea. Karistused peaksid olema karmimad, kui tegemist on mitmete inimeludega. Samas on see kahe otsaga asi ja kindlasti oli kohtunikul raske niisugust otsust teha. Tegelikult ei muuda ju ka vangla inimest paremaks, pigem viib edaspidi veel halvemale teele. Ja eks Laiksoo peab nüüd igal õhtul magama jääma teadmisega, et on põhjustanud kolme inimese surma. Iseasi, kas see temale ka mõjub, ei tea ju, milline ta on. Kõigile ei mõju see teadmine iseenesest. Mõjub vaid neile, kellel on südametunnistus olemas.
Silver Meikar
Minu hinnangul on olemas karistus ja kättemaks, kus nõutakse verd vere vastu. Kohtu mõistetud karistus oli minu arvates õiglane. Joosepile anti teine võimalus ja ma loodan, et kõik see tähelepanu ja arutelu tema üle on õpetuseks ka teistele noortele.