Telekanalite edastamise eest vastutav Levira lõpetas Saaremaale uue televisioonisaatja rajamise, mis katab õhu kaudu leviva digitelevisiooniga peaaegu kogu saare territooriumi.
Enamik Saaremaast sai kaetud digileviga
8. august 2008, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praktiliselt kõikjal Saaremaal on nüüd võimalik vaadata tasuta seitset kodumaist telekanalit digitaalselt tavaantenni kaudu.
Saaremaale Sauverre püstitati 120 meetri kõrgune telemast, tänaseks on lõpetatud ka digi-tv saatjate ja muude seadmete paigaldus ning seadmete testimine.
Sauvere saatja katab tasuta Eesti telekanalite digileviga läänepoolse osa Saaremaast, vaid Saaremaale Sõrve poolsaare tippu signaal sellest saatjast ei ulatu.
Augustikuu jooksul pärast leviteste paigaldab Levira digi-tv saatja ka Sõrve, misjärel kogu Saaremaa on digitelevisiooni leviga kaetud.
Saare maakonnas asuv Ruhnu saar kaeti digi-tv leviga juba selle aasta märtsi lõpus, saades esimeseks piirkonnaks kogu Baltimaades, mis täielikult digitaaltelevisioonile üle läks.
Alates juulikuust on maapealse leviga digitaaltelevisiooni võrgus tasuta kättesaadavad ETV, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport.
8. augustil lisandus uue kanalina täies mahus Pekingi olümpiamänge edastav ning seejärel laste- ja noortekanalina jätkav ETV 2, mis on nähtav ainult digi-tv vahendusel.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul on just digitelevisioon teinud võimalikuks uute kodumaiste telekanalite loomise, sest vana analoogvõrk suutis Eestis edastada vaid kolme üleriigilist telejaama.
«Lisaks uutele tasuta telekanalitele pakub digi-tv oluliselt paremat pildi ja heli kvaliteeti, telekava ühe nupulevajutusele otse teleriekraanil ja mitmeid muid uusi lisavõimalusi,» selgitas Pihel.
«Kui seni oli sageli kolme Eesti telekanali vaatamiseks vaja kolme erinevat antenni, siis nüüd on kõik kodumaised kanalid nähtavad ühe antenni ja vastuvõtuseadmega.»
ASi Levira digi-tv teenuste osakonna juhataja Aivar Kenderi sõnul tuleks kvaliteetse digitaalse telepildi vaatamiseks proovida katuseantenni erinevates suundades.
«Antennile sobiliku asendi ja kõrguse leidmisel tuleks jälgida digiboksist teleriekraanile kuvatavaid signaali tugevuse ja kvaliteedi inforibasid,» lausus Kender.
«Vajadusel tuleks tõsta antenn vähemalt 10 meetri kõrgusele maapinnast või kasutada antennivõimendit. Korraliku telepildi eelduseks on kindlasti kvaliteetne kaabeldus antenni ja digiboksi vahel, nii et probleemide korral soovitan ka selle üle vaadata.»
Tavalise katuse- või toaantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, telerit välja vahetada ei ole vaja. Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed varustatakse Digilevi märkidega, et seadmeid oleks elektroonikapoodide kaubavalikust lihtne üles leida.
Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid (reklaamivaba telekanal Neljas, MTV Eesti, Seitse).
Selle aasta suve lõpuks laieneb maapealse leviga digitaaltelevisiooni leviala kõikjale üle Eesti territooriumi. Lisaks eestikeelsetele teleprogrammidele toob kaasaegne digi-tv levivõrk tavalise katuseantenni kaudu vaatajateni ka välismaiseid telekanaleid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai.
Kaabeltelevisiooni ja satelliit-televisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.