2012. aastast muutuv gümnaasiumi lõpukirjandi vorm ei tähenda kirjandi kadumist, vaid selle edasi arenemist, kinnitas haridusministeeriumi nõunik Epp Rebane.
Eksamivormi muutmine ei kaota lõpukirjandit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleks arutu kaotada Eestile nii ainulaadset asja, mis on laiema märgilise tähendusega kui tavaline eksam,» ütles haridusministeeriumi nõunik Epp Rebane «Terevisioonile», vahendasid ERR uudised.
Alates 2012. aastast väheneb kirjandi maht - praegune sõnade minimaalarv 600 kahaneb 400ni - ja juurde tuleb teksti mõistmise osa. «See on umbes 1,5 A4 lehekülje pikkune tekst, mille kohta esitatakse küsimusi ja mille vastuseid tuleb teksti abil argumenteerida,» kirjeldas nõunik.
Ta kinnitas, et õpetajatele ei tohiks uuenenud kirjand rohkem pinget tekitada ning seda katsetatakse veel järgmiselgi aastal.