Eile kooskõlastusringile läinud eelnõu määrab kindlaks asutused ja ettevõtted, mis on kohustatud teavitama siseministeeriumi hädaolukordadest ja nende tekkimise ohtudest.
Eelnõu lööb hädateavituses korra majja
28. aprill 2010, 19:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Priit Saar ütles, et eelnõu on vaja, et tagada kriisireguleerimist juhtiva siseministeeriumi operatiivne teavitamine kõigist siseriiklikest sündmustest, mis on oma olemuselt hädaolukorrad.
Hädaolukordadega kaasneb oht paljude inimeste elule ja tervisele, suur varaline või keskkonnakahju, ulatuslik häire elutähtsate teenuse toimepidevuses. Samuti teavitatakse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, kui on tõenäosus sündmuse arenemiseks hädaolukorraks. Lisaks tuleb teavitada ka hädaolukorra lahendamisest.
Siseministeeriumi operatiivne teavitamine on Saare kinnitusel vajalik ka seetõttu, et ministeeriumi ülesanne on siseministri, kui valitsuse kriisikomisjoni esimehe korraldusel teavitada teisi kriisikomisjoni liikmeid.
«Sisuliselt on eelnõu alusel siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna ülesanne täita siseriiklike sündmuse osas riigi situatsioonikeskuse ülesannet,» ütles Saar.
Teavitamist vajavate sündmuste nimekirja koostamisel on võetud aluseks hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud hädaolukordade nimekiri, mille kohta tuleb koostada hädaolukorra riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan ning hädaolukorra seaduses sätestatud elutähtsate teenuste nimekiri. «Seejuures kõiki elutähtsate teenuste häireid ja katkemisi ning erinevaid erakorralisi vahejuhtumeid ja intsidente ei ole eelnõus kajastatud, sest iga sündmus ei ole oma olemuselt hädaolukord või hädaolukorra tekkimise vahetut ohtu põhjustav sündmus,» täpsustas Saar.
Eelnõu järgi tuleks näiteks meteoroloogia ja hüdroloogia instituudil teavitada erakordsete ilmastikuolude korral. Keskkonnaamet peab teavitama vahetust ohust ülepiirilise tuumaõnnetuse või riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetuse korral, keskkonnainspektsioon peab teavitama ulatuslikest reostustest. Politseiasutus peab teada andma põgenike massilisest sisserände ohust. Tervisekaitseametil on kohustus teavitada bakteriaalsete või viirusnakkuste ulatuslikust levikust või selle vahetust ohust Eestis, mis võib põhjustada epideemia.
Hädaolukordadest teavitamise kohustus on näiteks justiitsministeeriumil ulatusliku korratuse korral vanglas, politseiasutus peab teada andma massilistest korratustest, paljude inimeste pantvangi võtmisest, lennu- ja laevaõnnetustest. Päästeasutus peab teavitama muu hulgas ulatuslikest metsa- ja maastikutulekahjudest ning plahvatustest või varingutest, mille tagajärjel on saanud kannatada või vajanud evakueerimist 50 või rohkem inimest.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus teavitab kindlaks tehtud küberrünnakutest elutähtsa teenuse osutaja või elutähtsa teenuse korraldaja või muu ministeeriumi või selle allasutuse infosüsteemide vastu, mille toimimine on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks.
Eelnõu määrab kindlaks ka avalikkusele edastatava teabe nõuded, teavituskanalid ja sihtrühmad.
Eelnõu on praegu menetluses riigikantseleis ning kõigi eelduste kohaselt jõustub määrus hiljemalt käesoleva aasta juunis.