Sellele küsimusele andsid vastuse Milanosse üle ilma kokku tulnud tipptegijad, esitledes disaininädalal ja sisustusmessil oma tänavust uudistoodangut ja esemeiks vormitud loomingulisi otsinguid.
Mis sünnib maailma disainis?
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
2. mai 2010, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi masu on jätnud oma jälje ka disaini, olid tänavu 49. korda toimunud sisustusmess ja sellega kaasnenud üritused just nagu varasemadki – köitvad ja silmaringi avardavad. Ka oli disaininädal laienenud üle linna ja paljud nimekad firmad kolinud oma põhiekspositsiooniga messilt hoopis nn disainipiirkondadesse Tortona, Romana ja Lambrate kanti, kus valitses väga vahva boheemlaslik ja loominguline õhustik. Rohkem kui eelnevatel aastatel oli näha tudengidisaini.
«Tänavu üllatas uus suund – totaalse minimalismi ja udupeenest lehtterasest mööbli asemele on tulnud tore tisleritöö. Tugevat ja toekat puitu oli palju, näiteks niisugust nagu Tom Dixoni söögilaud ja pingid,» tõdeb sisearhitekt Kaire Kemp-Tišler.
Asjatundjaid paelusid köögimööbli uuendused, nende vägevad tehnilised lahendused, mis kipuvad tavatarbijale märkamatuks jääma.
«Nurgad – nii köögimööblil kui sanitaartehnikal – on ümmarguseks muutunud!» nendib disainer Krista Aren, kes nn vedela vormi põlgajana möönab: «Minu asi on kohaneda sellega, mis maailmas toimub, ja näiteks need «maha voolavad» ümarvormid olid tegelikult hästi läbi mõeldud. Paljud igatsevad just selliseid lahendusi.»
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaanile Lylian Meistrile meeldis roheliste taimede tulek kööki. Mööblisse olid lausa projekteeritud kohad maitsetaimede jms kasvatamiseks. Tervislik toitumine ja roheline mõtteviis on kõikjal päevakorral.
«Taaskasutust paistis ohtralt silma just tudengidisainis, samuti võtted, milles oli omanäoliselt disainerlikul moel kokk miksitud eri stiile ja kultuure,» tunnustab Meister üliõpilaste loomingut. Samuti veetles teda mitmesuguste kvaliteetsete tehismaterjalide areng ja lai kasutamine ning tekstiilide võluv rakendamine mööblidisainis.
Kõik kolm rõhutavad, et alati on Milanos omaette vaatamisväärsuseks messibokside ja firmade esindussalongide kujundus. Mitte ainult täiuslik disain, vaid ka pilkupüüdev esitlus muudavad esemed meeldejäävaks.
«Minu kõige suurem disaininädala üllatus oli neli villat ehk projekt «Eilsed majad, tänane disain – ootamatud külalised»,» ütleb Kemp-Tišler. Nelja majamuuseumi väärikatesse interjööridesse oli väga kavalalt paigutatud üle 200 tänapäeva disaini tippteose: toole, valgusteid, vaipu, valamuid jt objekte, mille autoriteks Philippe Starck, Kontantin Grcic, Patricia Urquiola jt.
Kuna disaininädalal leiab aset palju näitusi, esitlusi, arutelusid, on ühel inimesel võimatu kõike külastada, aga igal juhul tasub võimalusel Milanosse kohale sõita. Aasta-paari pärast jõuavad uuenduste peegeldused ka meie mööblidisaini ja sisekujundusse.