Piirilepe ei jää Balti-Vene kasvanud pingete taha

Argo Ideon
, poliitika- ja majandus­analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Laura Kangur / Aldo Luud / Toomas Huik

7. oktoobril kadus Vene poolel viimane formaalne tõke piirilepete allkirjastamise ees, kui Venemaa president Vladimir Putin kiitis heaks valitsuse ettepaneku allkirjastada Eesti-Vene riigipiiri leping ning merepiiri lepe. See toimus vaid paar päeva pärast Eesti välismi­nistri Urmas Paeti ja Vene välisministri Sergei Lavrovi kokkusaamist New Yorgis ÜRO peaassamblee kuluaarides, kus kõneldi üksnes piirileppest.

Kõnelus oli lühike ning allkirjastamise kuupäeva ega kohta ei lepitud seal kokku just seetõttu, et Kreml polnud veel oma viimast sõna öelnud. Seda pole teatatud nüüdki, kui Putini otsuse allkirjastamisest on möödunud juba nädal, ning asjatundjate hinnangul, kellega Postimees on vestelnud, pole kuigi tõenäoline, et pooled teataksid allakirjutamisest enne, kui Eestis on lõppenud valimiskampaania. Kohalikud valimised on 20. oktoobril.

Samal ajal, kui Eesti ootab piirilepete allkirjastamise aja kokkulepet ning sellega seoses võib välisminister Lavrov tänavu Eestisse tulla, on üks Balti riikidest, Euroopa Liidu eesistujariik Leedu Venemaaga korralikult tülli läinud.

Vene piiril käis tükk aega Leedu veoautode häiriv lauskontroll, mis põhjustas sealsetele transpordifirmadele suurt kahju, see lõpetati alles hiljuti. Venemaa on kehtestanud Leedu piimatoodete sisseveole piirangud ning eilseks ei olnud näha, et need kavatsetaks niipea tühistada. Vastupidi, Venemaa peasanitaararst ja tarbijakaitseameti juht Gennadi

Oništšenko hoiatas eile Leedut, et viimane ei  üritaks konflikti lahendada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tasandil, sest siis võivad piirangud märgatavalt pikemalt kesta.

Viimane Leedu-Vene tüliõun pärineb meediavaldkonnast: üks Venemaa peamisi telekanaleid näitas Leedu jaoks vastuvõetamatut tõlgendust 1991. aasta veristest jaanuarisündmustest Vilniuses, pannes vastutuse verevalamise eest mitte Nõukogude, vaid Leedu poolele. Leedu kohus peatas seepeale ajutiselt kanali näitamise oma territooriumil ning kanali kohaliku filiaali juht astus tagasi.

Eestiga pole Venemaal viimasel ajal mingeid märkimisväärseid erimeelsusi olnud, ehkki kriitikat on ühel ja teisel aadressil tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles