Riigikontroll leiab auditis, et haridus- ja teadusministeerium on teinud suuri investeeringuid koolide kinnisvarasse ilma koolivõrgukavadeta ning plaanideta, kuidas seda kinnisvara tulevikus ülal pidada plaanitakse.
Riigikontrolli audit: haridusinvesteeringuid on tehtud pikaajalise vaateta
17. oktoober 2013, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audit valmis üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste näitel. HTMi vahendusel on aastatel 2008–2013 haridus- ja teadusasutuste hoonetesse ja seadmetesse investeeritud kokku ligi 800 miljonit eurot. Sellest rohkem kui 70 protsenti on saadud Euroopa Liidu tõukefondidest. Auditis vaadeldud koolidesse on aastatel 2008–2013 investeeritud ligi 300 miljonit eurot.
Riigikontroll leidis, et kuna HTMil puudub selge arusaam, millist koolivõrku vajame, siis on investeeringuraha antud ka selliste koolihoonete tarvis, mille puhul pole kindel, kas need ka tulevikus rakendust leiavad.
Näiteks seisab juba aastaid tühjana Vaeküla kooli pooleliolev koolikompleks, kuhu Riigi Kinnisvara AS investeeris ligemale miljon eurot enne, kui ehitus peatati. Samuti on viimastel aastatel paigutatud suuri summasid koolimajadesse, mille kohta on juba varem tehtud põhimõtteline otsus kool mujale kolida, näiteks Raikküla kool.
Me teame, milliseks kujuneb õpilaste arv lähiaastatel, ning see ei anna elulootust mitte kõigile koolimajadele.
Esines ka kahtlaseid investeeringuplaane kutsekoolidesse. Nii juhtus näiteks, et investeeringute kava kohaselt pidi raha saama ka Vana-Antsla kutsekool, kuid peagi pärast investeeringuotsuse heakskiitmist otsustati kool 2012. aastal liita Võrumaa kutsehariduskeskusega. Õnneks investeeringuraha koolihoone korrastamiseks anda ei jõutud.
«Me teame, milliseks kujuneb õpilaste arv lähiaastatel, ning see ei anna elulootust mitte kõigile koolimajadele. Haridus- ja teadusministeerium seda analüüsi paraku pole alati teinud, ning nii võime leida ennast olukorras, kus meil on küll kenasti korrastatud koolimaja, kuid õpilasi ei jätku,» tõdes Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo.
«Kahju on, et kõige enam on tegematajätmisi hariduslike erivajadustega laste koolimajade puhul, olgugi et tegemist on ühiskonna ühe kõige enam hoolitsust, kaitset ja tähelepanu vajava osaga.»
Haridusasutuste hoonete kohta puuduvad usaldusväärsed andmed
Riigikontroll leidis oma auditis nii mõndagi parandamisväärset ka haridus- ja teadusministeeriumi kinnisvaravaldkonna juhtimises. Üks oluline kitsaskoht on usaldusväärsete andmete puudumine haridusasutuste hoonete kohta.
Auditi käigus ilmnes, et riiklikud registrid – riigi kinnisvararegister ja ehitisregister – sisaldavad hoonete kogupinna, vanuse ja kasutusotstarbe kohta kohati erinevaid andmeid. Ministeerium küll koondab vajalikku infot ka muudest allikatest, kuid usaldusväärset ülevaadet valitsemisala hoonete kohta ei ole jooksvalt võimalik saada.
Samuti puudub objektiivne ülevaade valitsemisala kinnisvara seisundi kohta tervikuna, sest selle hindamiseks pole kasutatud ühtset metoodikat või skaalat. Süsteemselt pole hinnatud ka hoonete kasutamise intensiivsust
Investeeringuid kavandades ei ole haridus- ja teadusministeerium asutustelt nõudnud kinnisvara ülalpidamiskulude pikaajalisi prognoose ega neid ka keskselt ise koostanud.
Siiani ei ole investeeringud haridusasutuste kinnisvarasse asutuste kinnisvarakulusid veel märgatavalt kasvatanud, kuid arvestades kasvavaid energiahindu ning juba tehtud investeeringute kulumismäära, on surve kulude kasvuks olemas. See omakorda seab surve alla riigieelarve.
Endiselt on otsustamata, kas haridusasutuste taristu omanikuks jääb riik ja selle halduse eest vastutab haridus- ja teadusministeerium (ostes vajaduse korral haldusteenuse sisse) või antakse hooned üle Riigi Kinnisvara ASile ning riik hakkab äriühingult ruume rentima.
HTM lubab end parandada
Haridus- ja teadusministeerium on auditiaruandes esiletoodud probleeme teadvustanud ning võtnud ette mitmeid tegevusi olukorra parandamiseks. Nii on asutud välja töötama koolivõrgu kavasid ning ülevaatamisel on normatiivid haridushoonete pinna kohta. Korrastatud on juba ka registrites olevaid andmeid ning aktiivselt on tegeldud vajaliku ja mittevajaliku vara väljaselgitamisega.