Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigijuhtide suurt palgatõusu kommenteerides, et ministrid on riigieelarvest palka saavate inimeste gruppidest viimased, kelle palk pole pärast 2008. aasta kärpeid tõusnud kriisieelsele tasemele.
Ansip: ministrite palk pole ainsana tõusnud kriisieelsele tasemele
17. oktoober 2013, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et kõrgete riigiametnike palkasid kärbiti olulisel määral 2008. ja 2009. aastal ning ministritel pole need sellest ajast tõusnud. «Olgu veel kord meenutatud, et peaministri palk 2008. aastal oli 20,88 protsenti suurem, kui ta on praegu,» ütles ta ja tõi näiteks, et ministrite palk on praegu märgatavalt pisem kui ringkonnakohtu kohtunikel, kes teenivad aasta keskpaigast 3900 eurot kuus.
Ansip märkis, et kui 2008. aastal kärbiti kõrgete riigiteenistujate palkasid statistikaameti andmetel 14 protsenti, siis erasektoris kasvasid palgad samal ajal ühe protsendi. «Kunagi on Eestis üks poliitik öelnud, et kõigepealt söödetakse sõdurid ja alles seejärel on kindralitel õigus süüa. Tegelikult on kõrgemad riigiametnikud käitunud praegu samal moel,» lausus ta.
Tema sõnul on Eestis tervikuna riigieelarvest palka saavate inimeste palgad tõusnud märgatavalt kriisieelsest tasemest kõrgemale. «Nad ületavad buumieelset taset, samas ministrite palgad on endiselt kärbitud olekus. Need on viimased, mis ei ole praegu tõusnud kriisieelsele tasemele,» ütles Ansip ning täpsustas hiljem, et pidas silmas sotsiaalseid gruppe. «Üksikisikute kohta ei võta seda mina muidugi väita.»
Samuti juhtis ta tähelepanu, et järgmisest aastast täismahus jõustuv kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus võeti vastu 2009. aastal ning seni taotles valitsus iga aasta lõpus erandit jätta palgad külmutatuks. Seega käib jutt tema sõnul mitte niivõrd palkade tõusust kuivõrd palgataseme taastamisest.
«Ministrid ei ole omale palgatõusu küsinud, peaminister pole omale palgatõusu küsinud, see on riigikogu otsustada ja riigikogu on selle otsuse juba ammu langetanud. Erinevus varasemate aastatega seisneb selles, et seekord me pole seaduse jõustumise edasilükkamist taotlenud,» ütles Ansip.
Järgmise aasta algusest täismahus kehtima hakkav riigiametnike uus palgasüsteem toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmele teisele kõrgele riigiteenijale üle 20-protsendilise palgatõusu. Suurim, 30-protsendine palgatõus ootab seaduse jõustudes peaministrit.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palk tõuseb uuest aastast 22, ministritel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigisekretäril ja kantsleritel kõigil 21 ning presidendil kolm protsenti. Ainsana kaotab palgas riiklik lepitaja, kelle palk on tulevast aastast kaks protsenti väiksem kui seni.