Tallinna trammiliiklus muutub 60 miljoni euro abil mugavamaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisuguse kujunduse saab tulevikus kogu Tallinna ühistranspordi veerem.
Niisuguse kujunduse saab tulevikus kogu Tallinna ühistranspordi veerem. Foto: CAF

Ühistranspordiga on kesklinnas küll hea liikuda, ent trammid on aegunud ja liinidki ajale jalgu jäänud. Lähiaastatel investeerivad Euroopa Liit ja Eesti riik Tallinna trammiliikluse mugavamaks muutmisse ligikaudu 60 miljonit eurot ühtekuuluvusfondi ja saastekvoodimüügi raha. 

Trammiliikluse arendamine liinidel nr 3 ja nr 4 on linna ja laiemalt ka riigi jaoks tähtis, kuna see suurendab ühistranspordi kasutamist ning on keskkonnasäästlik. 

«Tallinna trammiliikluse tänapäevastamiseks on riik investeerinud ligi 60 miljonit eurot. Kaks keskset südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist praegusesse aega ning ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,» selgitas keskkonnaminister ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Investeeringute vajalikkusest rääkides on keskkonnahoiu kõrval inimestele väga oluline aspekt mugavam ja kiirem liikumine. Kui praegu on trammide keskmine kiirus 14 kilomeetrit tunnis, siis uuendatud taristu ja uute trammide puhul võib see tõusta kuni 20 kilomeetrini tunnis. Samuti uuendatakse liini nr 4 marsruuti, mis hakkab reisijaid viima kiiresti arenevasse Ülemiste Citysse. Tulevikus võib trammiliin ulatuda isegi Tallinna lennujaamani, kuid see on kaugem visioon.

KIKi andmetel kasutas 2010. aastal neljandat trammiliini 8,23 miljonit reisijat. Uuenenud marsruut ja uued mugavad trammid peaksid trammikasutajate arvu liinil kasvatama 3% aastas. 

Selge on see, et ilma ühtekuuluvusfondi rahata poleks projekt sellises mahus Eestile jõukohane. Keskkonnainvesteeringute Keskuse struktuuritoetuste ja laenude eest vastutava juhatuse liikme Andrus Kimberi sõnul uuendatakse tööde käigus olemasolevaid trammiteid ning ehitatakse seitsesada meetrit uut trammiteed Ülemiste piirkonda. «Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ja luuakse eeldused uute, keskkonnasäästlikumate trammide kasutuselevõtuks,» räägib Kimber.

Uued trammid linnapildis on aga just see, mis tavakodanikke kõige enam paelub. Ka neid, kes ise trammiga kuigi tihti ei sõida. Trammiliini nr 3 ja nr 4 eeldatav maksumus on 22,2 miljonit eurot ning ühtekuuluvusfondi toetuse osakaal sellest on 18,9 miljonit eurot. Viimast vahendab KIK ja töö peaks valmima 2015. aasta augusti lõpuks.

Tänu saastekvootide müügile soetatakse 16 uut keskkonnasäästlikku trammi. Anne Sulling riigikantseleist selgitab, et Eesti müüs Hispaaniale 45 miljoni euro eest kasutamata saastekvoote ning saadud summa eest ostetakse uued trammid, millest esimesed jõuavad liinile tuleva aasta novembris ja viimased 2016. aasta alguseks.

Trammiliinide rekonstrueerimise etapid:

märts 2013 - KIK otsustas toetada Tallinna trammiliinide uuendamist ühtekuuluvusfondi summadest 18,9 miljoni euroga;
september 2013 - lisaks 4. liinile otsustas KIK toetada ka 3. liini rekonstrueerimist;
september 2013 - kuulutati välja trammiliinide rekonstrueerimise ehitushange;
I kvartal 2014 - algab rekonstrueerimine;
oktoober 2014 - rekonstrueeritud depoo on valmis uute trammide vastuvõtuks;
november 2014 - lõpevad 3. liini tööd, esimesed uued trammid asuvad liine testima;
suvi 2015 - valmib 4 liin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles