Siseministeeriumi kinnitusel kavatseb Eesti esitada ametliku protesti Interpolile, mis on vahendanud Venemaa taotlust kuulutada tagaotsitavaks äsjastel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna esinumbrina kandideerinud Eerik-Niiles Kross.
Eesti esitab Interpolile Krossi osas ametliku protesti
21. oktoober 2013, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi teatel läheb protest teele nii kirjalikult siseministri kirjana Interpoli peadirektorile kui ka suuliselt Eesti esindaja kaudu Interpolis. «Protesti sisu on lühidalt see, et Eesti riik ei pea õigeks, et Vene Föderatsioon kasutab põhjendamata tagaotsimistaotluse vahendajana Interpoli kanaleid,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide.
Tema sõnul on siseminister Ken-Marti Vaher seisukohal, et tegu on Venemaa algatatud poliitilise protsessiga. «Me toetume varasemale prokuratuuri hinnangule, et Eesti kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas Venemaalt saadud informatsioon ei anna piisavat alust Krossi kaaperdamises kahtlustada. Ka Interpol on varasemalt tagaotsimiskuulutuse avaldamisest loobunud,» märkis Loide.
Pressiesindaja lisas, et kaubalaeva Artic Sea ebaseadusliku hõivamise ja meeskonnaliikmete ebaseadusliku kinnipidamise faktis algatati 2009. aastal kriminaalasi ka Eestis ning menetluse läbiviimiseks moodustati Euroopa mitme riigi osalusel ühine uurimisrühm.
«Kuna Venemaa ei ole Eesti ametivõimudele kõiki oma kasutuses olevaid asjakohaseid materjale edastanud, ei ole Eesti ega ka rahvusvaheline uurimisrühm saanud kontrollida Venemaa kahtluste paikapidavust ega kujundada oma lõplikku seisukohta Eerik-Niiles Krossi väidetava seotuse kohta kaubalaeva Arctic Sea hõivamisega,» lisas Loide.
Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juhi asetäitja Reijo Valgjärv ütles laupäeval ajakirjanikele, et Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutamiseks andis loa Interpoli juures tegutsev andmetöötlust kontrolliv komisjon.
Tema sõnul on Interpol kui rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon loonud inimeste tagaotsimiseks või ka lihtsalt nende asukoha kindlakstegemiseks andmebaasi, kuhu saab iga liikmesriigi riikliku keskbüroo ametnik üles laadida tagaotsimiskuulutuse inimese kohta, kes on tema enda riigis jõudnud tagaotsitava staatusesse ehk kellele on esitatud kahtlustus või süüdistus. Samas ei muutu tagaotsimiskuulutus kõigile teistele liikmesriikidele nähtavaks automaatselt.
Andmeid kontrollib sõltumatu komisjon
Valgjärve sõnul kontrollib eelnevalt vastavaid andmeid Interpoli juurde loodud sõltumatu komisjon, kui esineb väiksemgi kahtlus, et juhtumil võib olla poliitiline, rassiline või näiteks militaarne iseloom. Nimelt näeb organisatsiooni põhikiri ette, et Interpol ei tohi tegeleda ega osutada kaasabi sellise iseloomuga juhtumite lahendamisel. «Kui selline kahtlus tekib, siis blokeeritakse see kirje ära, nii et teistele riikidele see nähtavaks ei muutu ehk sisuliselt inimene rahvusvaheliselt tagaotsitav ei ole,» rääkis ta.
Lõpliku otsuse selle kohta, kas lubada Interpoli kaudu initsiaatorriigil konkreetset inimest taga otsida või mitte, teebki vastav komisjon, kuhu kuuluvad liikmesriike esindavad politseiorganisatsioonide ja andmekaitseasutuste spetsialistid. Krossi juhtumis tuli tema sõnul suvel vaheteade, kus öeldi, et olemas on siiski tõsised kahtlused vastuolude kohta põhikirjaga. «Neid järelikult vahepeal kontrolliti ja nüüd siis tehti lõplik otsus,» märkis Valgjärv.
«Viimane teave, mis meile laekus Interpoli peasekretariaadist, oligi komisjoni otsus, et antud juhul siiski ei nähta vastuolu Interpoli põhikirja artikliga kolm ja lubatakse Eerik-Niiles Krossi taga otsida, kasutades Interpoli vahendeid,» lausus Valgjärv, kelle sõnul laekus Eestisse vastav otsus reedel.
Ühtlasi rõhutas ta, et Krossi otsib taga mitte Interpol, vaid Vene Föderatsioon. «Interpol lihtsalt on teinud võimalikuks Venemaal kasutada selleks tema loodud andmebaasi,» ütles ta.
Postimehe küsimusele, kas on võimalik taotleda ka tagaotsimisteate mahavõtmist, vastas Valgjärv laupäeval, et selline võimalus kahtlemata on. «Samas pean ka kohe ütlema, et Eesti jaoks on tegemist täieliku pretsedendiga, meil ei kunagi enne sellist juhtumit esinenud ja me ei ole kunagi ka pidanud seda teed läbi käima. Teada on, et see protseduur ei saa olla väga kiire ehk tegemist ei ole lähipäevil ega ka lähinädalatel selguva asjaga,» märkis Valgjärv, kelle sõnul on viimane instants, kes võib jätta otsuse muutmata või seda muuta, kord aastas kogunev Interpoli peaassamblee.
Vastates küsimusele, kas seni jääb teade Interpoli andmebaasi, ütles ta, et ilmselt küll, «kui Vene Föderatsioon ise ei peaks oma seisukohti muutma».
Krossi liikumisvabadus on piiratud
Valgjärve sõnul tähendab see, et Krossi liikumisvabadus Eestist väljaspool on seotud riskidega. Kuna kõigil riikidel on suveräänne õigus ise otsustada, kas nende meelest esineb vastuolu Interpoli põhikirjaga või mitte, ei saa tema kinnitusel sajaprotsendiliselt väita, et kõik liikmesriigid Krossi taga otsivad, teda kinni peaksid või teda Venemaale välja annaksid, samas ei saa sajaprotsendiliselt väita ka vastupidist. «Iga riigi otsus on tema enda oma ja meile sellest teada ei anta,» lausus ta.