I maailmasõja ajal jäljetult kadunud Ühendkuningriigi allveelaeva E-18 leidmise lugu tundub põnevam kui selle laeva hukkumise stoori. Selline mulje jääb, kui jälgida sündmusi, mis näitavad Eesti riigi pikaajalist nõrkust oma veealuste aarete hoidmisel.
Nord Streamile uuringuid teinud laev otsis Eesti vetest salaja Briti allveelaeva vrakki
Alles viimastel aastatel on Muinsuskaitseseaduse täiendused andnud ametnikele vabamad käed, keelamaks isetegevust laevavrakkide läheduses, olgu siis tegu loata sukeldumise, laeva ankrusse heitmise, pinnasetööde või traalimisega.
Kuigi täna esitleb Muinsuskaitseamet avalikkusele sõjakeerises kaduma läinud aluse leidmist, tuleb siiski nentida, et enne ametlikku dokumenteerimist avastasid allveelaeva juba neli aastat varem välismaised aardekütid.
Pika uurimistöö tagajärjel leidsid Rootsi harrastusarheoloogid arvatava E-18 üles 2009. aastal. Kuigi laeva leidmist ei varjatud, sellest teatati ajakirjanduses ning Pühavaimu kirikus avati hukkunuile koguni mälestustahvel, oli toimuval ka teine külg.
Allveelaeva otsinud Rootsi uurimislaev MV Triad sisenes Eesti majandusvööndisse varga kombel, sest luba selleks puudus. See tõi aga kaasa Eesti Vabariigi diplomaatilise noodi Rootsi riigile.
Asja muutis teravaks fakt, et mereuuringutega tegelevale firmale MMT kuuluv alus oli just lõpetanud neutraalvetes Nord Streami gaasitorustiku trassi uurimistööd ja viibis juba kolm päeva piraadina Eesti majandusvööndis.