Valitsus kiitis tänasel istungil heaks loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu muudatused, mis täpsustavad vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide regulatsiooni, loomeliitude tunnustamise aluseid ja loometoetuste eraldamise korda.
Seaduseelnõu annab loovisikule lihtsamalt ravikindlustuse
24. oktoober 2013, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriminister Rein Langi sõnul annab uus seaduseelnõu vabakutselistele loovisikutele sotsiaalse garantii ravi- ja pensionikindlustuse saamiseks. «Kui varem pidi loovisik loometoetuse taotlemiseks olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, et toetuse pealt maksta sotsiaalmaksu, siis edaspidi saab loometoetuselt sotsiaalmaksu maksta loomeliit. Nii tekib vabakutselisel loovisikul õigus ravikindlustusele ning makstud sotsiaalmaksu arvestatakse riikliku pensionikindlustuse osana,» ütles kultuuriminister Rein Lang.
Minister lisas,et tänu seadusemuudatusele väheneb edaspidi oluliselt bürokraatia loometoetuse saamisel.
Seaduseelnõuga on täpsustatud loomeliitude tunnustamise aluseid ja korda. «Kuna kehtiva seaduse tõlgendamisel on tekkinud eriarvamusi selles osas, mida tähendab loomeliidu kohustus arendada loomeala, siis nüüd on seaduseelnõus selgelt välja toodud need tingimused, millele loomeliit peab tunnustamiseks vastama,»märkis Lang.
Tunnustamise tingimusteks on, et loomeliidus peab olema vähemalt 50 tegutsevat loovisikut ja loomeliit peab esindama olulist osa ühe konkreetse loomeala esindajaid. Edaspidi ei tunnusta riik neid loomeliite, kelle liikmetest üle 40 protsendi kuuluvad juba mõne teise loomeliidu liikmeskonda. Samuti ei tohi loomeliit oma tegevust piirata regionaalsete, sooliste, etniliste, vanuseliste ega teiste piirangutega.
Seaduseelnõus on täpsustatud ka loomeliitudele loometoetuse maksmiseks ettenähtud rahastamise korda. «Kui varem maksis riik mitmesse eri loomealadel tegutsenud loomeliitudesse kuulumise korral loovisiku toetust mitmekordselt, siis edaspidi maksab riik toetust ühe loovisiku kohta ühe korra,» ütles Lang.
Loovisikul on edaspidi võimalus oma avaldusega määrata üks loomeliit, kellele tema pealt arvestatud toetussumma määrata. Vastava avalduse puudumisel jagatakse taotus kõikide nende loomeliitude vahel võrdselt, mille liige antud loovisik on. Samuti tõuseb selle muudatuse tagajärjel loovisiku toetuse määramise koefitsent keskmisest palgast, mis seni oli 20 protsenti, seaduseelnõus aga 21,5 protsenti.
Selleks, et muuta loomeliitudele loovisikute üle arvestuse pidamine ja vastava informatsiooni edastamine lihtsamaks, luuakse loomeliitude andmekogu. Sellise andmekogu loomine aitab tõhustada riigipoolset järelvalvet seaduse täitmise osas ja omada operatiivset informatsiooni loomeliitude ja nende liikmete seisu kohta.
Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu saadetakse riigikogule arutamiseks ning vastuvõtmise järel peaks uus loovisikute ja loomeliitude seadus jõustuma 1. jaanuaril 2014. Andmekogu loomist puudutav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2015.