Kultuuriminister Laine Jänese ettepanek hakata kultuurkapitali raha eest ehitama rahvusooperi uut saali ning veel mõnda olulist kultuuriobjekti on kindlasti tervitatav. Kahtlemata on Eesti rahvale niisuguseid hooneid tarvis, nii nagu keegi ei kahetse Kumule ja muusikaakadeemiale või ERMile kuluvat raha.


Ent kultuurkapitali seaduse muutmine riigikogus, mis peaks rahvusooperi ehituse kulka leivale arvamisele eelnema, ei tohi kindlasti muuta praegu kehtivat proportsiooni betooni ja puhta loometöö osas. Praegu näeb seadus ette, et 46 protsenti hasartmängumaksust kantakse kultuurkapitalile, millest omakorda 63 protsenti kulutatakse kultuuriehitiste finantseerimiseks ja 37 protsenti stipendiumideks. Lisaks laekub kultuurkapitalile 3 protsenti alkoholiaktsiisist, millest 75 läheb sihtkapitalide käsutusse, 25 aga maakondlike ekspertgruppide jagada.


Kultuuriavalikkus peab valvel seisma, et rahvusooperi rajamise õhinas ei suurenda riik betooni osakaalu kultuurkapitalis ega suru kulka kanda ehitustöid, mida tegelikult tuleks finantseerida üldisest riigieelarvest.