Kohvikute kordumatu omapära

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilkupüüdev müügihitt: Onu Ööbiku Köögi kuivatatud lestad leidsid kõik uue omaniku.
Pilkupüüdev müügihitt: Onu Ööbiku Köögi kuivatatud lestad leidsid kõik uue omaniku. Foto: Raigo Pajula

Kui paljud teist on ühel päeval suutnud külastada üle kümne kohviku? Just Hiiumaal Kärdlas oli nädal aega tagasi laupäeval kohvikunautlejatel võimalus kohvi juua koguni 15 ainulaadses kohvikus, mis kõik sel päikselisel päeval oma uksed avasid.

Juba teist aastat järjest kerkisid kohvikud ühepäevaliblikatena küll hoovidesse ja tänavatele, maale ja merele. Mõttele, et kodukootud kohvikud avaksid üheks päevaks uksed, panid aluse Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist ja suur kohvinautleja Ere Naat. Eelmisel aastal läks paljudel kohvikupidajatel lausa nii hästi, et nad hakkasid juba kohe pärast esimest festivali uueks valmistuma.


«Inimestele meeldivad lihtsad asjad,» rääkis Ere. Tõepoolest võib temaga nõustuda, sest lihtsuses peitus tol päeval võlu: kõik oli tehtud ise – koogid, ahjupirukad, õlu. Ei puudunud ka suitsulest. Kõik lauad olid rahvast alailma täis ja istumiskohta ei olnud just hõlbus leida. Ja vähe sellest – ei olnud ka kuhugi astuda, sest murul olid piknikupidajad hõivanud kõik vähegi rohelisemad paigad.


Istumine ja lebasklemine oli külastajatele tehtud nii mugavaks, et kaasa oli vaja võtta vaid hea tuju ja natuke kõlisevat, sest padjad ja tekid külje alla panemiseks olid juba ette valmis sätitud. Kes väsis, võis ennast kerra tõmmata ka näiteks võrkkiike.

Sularahakriis


Terve päeva oli kohvikutes rahvast nii palju, et Kärdla ühest rahaautomaadist lõppes koguni sularaha.


Ainuke, millega kohvikud mingitki pidi üksteisega sarnanesid, oli kohvi pakkumine. Omanäolisuse ja sooja vastuvõtuga üllatasid aga kõik omamoodi.


Viieteistkümnest kohvikust meeldis külastajatele kõige rohkem kohvik Aed, mis võlus kauni ümbrusega. Elegantsele aiale omases stiilis lehvis elegantselt mööda oma aeda ringi kohviku sinises kleidis perenaine Saida Unga. Aias mõnuleti patjadel ja nauditi päikest. Iga detail selles kohvikus oli läbi mõeldud. Ja mis saaks veel suursugusemat olla, kui roosi kroonlehtede ja veega täidetud valge vann.


Märjamaalt pärit prouad ja preilid tantsitasid Aias külastajaid lastelaulu «Kes aias» järgi ja küsisid kõikide kohvitajate nimesid. Tagasiteed ei olnud ja nii tuli end tutvustada. Armu ei antud ka Kärdla linnapeale Anton Kaljulale, kes muusika saatel rõõmsalt kaasa laulis ja oma nime rütmikalt välja hüüdis. Märjamaa naised olid vinged tantsijad-lauljad, sest tegid seda lausa seitse tundi järjest.


Et kõiki 15 kohvikut külastada, tuli varuda terve päev. Hommikul ei oleks kindlasti tohtinud süüa ja ka verandal nauditud kohv tulnuks vahele jätta, sest proovimist ja pruuni vee rüüpamist tuli korrata viisteist korda järjest. Kui mitte kolmkümmend, sest kohvikute agarad müüjad ja ettekandjad ei lasknud ühtegi külastajat silmist, pakkudes neile pidevalt head ja paremat.

Evelin Ilvese leib


Onu Ööbiku Köögis Rannapaargu kohviku kõrval käis vilgas koogimüümine ka veel õhtul pool seitse. «No ostke see Kirju-Mirju kook nüüd, viis krooni lasen hinnast alla,» pani oma müügioskusi proovile noor Emily Rohumaa.


Tirtsul läks müüginipp läbi ja varsti olid viimastelgi külastajatel koogiamps suus ja morsitops näpus. «Anna, ma maitsen ka,» ütles üks Norrast pärit mees sõbrale. Maitsmisele järgnes rahulolev mõmin ja juba oli temalgi Kirju-Mirju kook näpuvahel. Küsimusele, kas Norras ka ühepäevakohviku festivale peetakse, ei saanud mehed algul üldse pihta ja vaatasid arusaamatult teineteisele ja küsijale otsa. «Ah siin on festival!» üllatusid nad. «Me mõtlesime, et selline on elu siin iga päev.»


Onu Ööbiku Köögis sai maitsta ka presidendiproua Evelin Ilvese küpsetatud leiba. Samuti loeti pisematele külastajatele kohviku muinasjutunurgakeses ette «Onu Ööbiku» lugusid.

Kohvik merel


«Tulge pingeid muundama, sest meil on trafo!» – nii reklaamisid end elektrijaama õuele sisse seadnud kohvikupidajad. «Kellel siis pingeid ette ei tuleks,» rääkis üks kohvikupidajaist Kadri Tikerpuu. Niisamuti selgitas ta, et kohvikupidamise koha valik ei ole üldse mitte juhuslik. «Me läheme siit õuest tavaliselt alati läbi, kui sammud teinekord Rannapaargu kohvikusse viivad,» rääkis ta. Samuti oli kohvikul oma maskott – Trafo. «Ta on Hispaania päritolu ja ta on kogu aeg kohal,» rääkis Kadri.


«Küsige meie käest, mis on kõige parem kohvik,» hüüdis eemalt üks kamp pealinlasi. «Muidugi Trafo,» laususid nad ja vaatasid teineteisele võidurõõmsalt otsa, selgitamaks, mitmes kord nad juba puu all patjade peal istuvad. «See on vist kolmas kord,» rääkis Liisi. Küsinud, mis neile pakutud menüüst kõige paremini maitses, oli vastus lühike: «Porru­kook!» Ja see porrulaugust ahjupirukas maitses tõesti hästi.


Sel päeval oli kohvik püsti seatud isegi kabelisse, kus lisaks koogihõngule võis ehk mõne ingligi olemasolu aimata.


Kohvikuist ei puudunud ka hariv ja kultuurne osa. Näiteks nukuteatri kohvikus Krõll said suuremad ja väiksemad kohvilised nautida teatrietendusi.


Kui juba saare peal, siis ei saanud mõnest kohvikust puududa ka loksuv ja lainetav merevesi ja just asukohaga kohvik Emmeliine ja Trummi Raudlaev külastajaid võluski. See oli otse merel, kuhu viis vana aerupaat. Laeval sai maitsta Emmeliine küpsetisi ning kuulata kapten Trummi vahvaid meremehelugusid. Ja neid jutte tal jätkus, nii et kohvikukülastajad aina kuulasid ja kuulasid.


Enamik kohvikuist olid üle linna laiali puistatud, peitudes romantilistes aiasopikestes. Ei olnud tol laupäeval kohta, mis poleks sobinud kohvi pakkumiseks. Kes suurel söömise ja kohvijoomise katsumusel hätta jäi ning ära väsis, puhkas jalga velotaksodega liigeldes, teised valisid aga välja paar-kolm meeldivamat kohvipaika ja nautisid sealset melu.


Ilmaga oli vedanud. Kuigi ennustused kuulutasid kurje vihmapilvi ja suurt sadu, siras päike terve päeva ja kõrvetas nii mõnelegi külastajale selga särgimustri. Sellest võis naljaga pooleks ka järeldada, kui kõva kohvitajaga tol päeval tegu oli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles