Eesti venekeelne elanikkond peab eesti keele oskust ja riigi tuge keeleõppe korraldamises oluliseks, kuid ei ole keeleõppes piisavalt motiveeritud, selgub Tallinna Ülikooli lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuringust.
Eesti venekeelne elanikkond peab eesti keele oskust oluliseks
24. oktoober 2013, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust selgub, et probleemi nähakse nii venekeelsete elanike väheses keeleõppemotivatsioonis kui ka keeleõppes rakendatava metoodika madalas kvaliteedis. Vähese motivatsiooni põhjusena tuuakse välja survestav keelepoliitika ning selle hirmu- ja karistusepõhine elluviimine, aga ka eestlaste negatiivne suhtumine algajatesse keeleõppijatesse. Viimast rõhutasid eeskätt selle grupi esindajad, keda iseloomustab keskmisest kõrgem keeleoskus, kuid kes elavad suuremalt jaolt eestikeelses keskkonnas. Samas eestikeelsuse mõõtmes hästi lõimunud tõid aga välja positiivseid kogemusi eestlaste toetusest keeleõppel ja kasutamisel.
Uuringuga sai kinnitust ka varasemates uuringutes ikka ja jälle madala keeleoskuse põhjusena välja toodud keelepraktika võimaluste nappus ning vanemaealiste suutmatus keelt omandada. Keelepraktika puudumine on eriti aktuaalne Ida-Virumaa puhul. Samuti tajutakse teravalt keeleoskuse alusel diskrimineerimist tööturul ning rahvust, mis avaldub ebavõrdses kohtlemises venepärase aktsendi või nime tõttu.
26 protsenti Eesti venekeelsest elanikkonnast on vähelõimunud ning neid iseloomustavad keskmisest halvemad näitajad lõimdimensioonis: madalam kodanikuidentiteet, vähene eestikeelsus ja vähene osalus ühiskondlikus elus. Sinna kuuluvad enam väljaspool Eestit sündinud ja vanemaealised, samuti ilma erihariduseta ja majanduslikult halvemini toime tulevad inimesed. 59 protsenti neist ei tööta ja 27 protsenti on täidesaatvad töötajad. Ida-Virumaal elab vähelõimunuid 52 protsenti ja Tallinnas 33 protsenti.
Mitmekülgselt lõimunute osakaal on Eestis 22 protsenti. Seda gruppi iseloomustab keskmisest tunduvalt kõrgem kodanikuidentiteet, eestikeelsus ja Eesti ühiskondlikus elus osalemine. Klastrisse kuuluvad valdavalt Eestis sündinud nooremad, haritumad ja majanduslikult paremini toime tulevad inimesed. Pooled mitmekülgselt lõimunud elavad Tallinnas ja kolmandik muudes Eesti piirkondades.
Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti lõimumispoliitika sidusrühmade kogemusi, vajadusi, ootusi ja võimalusi lõimumisprotsessis. Kokku toimus 20 fookusgruppi ja 22 personaalintervjuud Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.
Uuringut rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigieelarvest, lähtudes valdkondliku arengukava «Eesti lõimumiskava 2008-2013» rakendusplaanist.