Pädaste prelüüd

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pädaste mõis
Pädaste mõis Foto: Marina Puškar

Meri, kiviaiad, võimsad pargipuud ja pieteeditundega korda tehtud Pädaste mõisaansambel ei jää Muhumaal rändajaile märkamata. Kuuldused sealsest külalislahkest pererahvast ja heast köögist, Muhu maakiviarhitektuurist ja tänapäevasest elamuslikust puhkekohast on üle ilma levinud.

Pädaste mõisal on vedanud, et oma saare mehel Imre Sooäärel on jätkunud jonni kogu kompleksi taastamise eestvedaja olla. Töid alustati tosin aastat tagasi Muhule iseloomulikus laadis ehitatud – materjalina on kasutatud lõhestatud raudkive ja dekoratiivselt töödeldud dolomiiti – kõrvalhoonete korda tegemisest. Kunagised hobusetall-tõllakuur, kahekorruseline mõisaait, sepikoda, puutöökoda jt ehitised on külaliste teenistuses uutes ülesannetes. Tänavu suve hakul peeti aga taas avamispidu – uue vana kuue sai härrastemaja, mis meenutab 19. sajandi viimast veerandit siinmail. Hoones tegutseb hotell ja restoran.


«Sel majal on pikk ajalugu. Esimesed kirjalikud teated Pädaste mõisa kohta pärinevad 1566. aastast, mil Pädaste mõis läänistati von Knorringite esiisale siinmail. Nähtavasti hakkas ta siis ka ehitama häärberit, mis asub fassaadiga ida ehk suure maa poole. Peahoone praegune merepoolne esifassaad pärineb aastast 1875, kui oli maja viimane suurem ümberehitus,» märgib Sooäär. Järelklassitsistlikust sümmeetriataotlusest lähtuvalt tehti toona ka kolmas, nn külaliste sissepääs, kuna selles majatiivas asusid võõrastetoad. Praegune sissepääs asub samuti siin, vaid eriti pidulike sündmuste puhul sisenetakse häärberisse peasissekäigu kaudu.


Pädaste härrastemaja on ühe- ja keskosas kahekorruseline. Peafassaadi trepi kohal on väike konsoolidele toetuv valurauast rõdu (mis valati Peterburis) ja viilu keskel viimaste mõisaomanike Buxhoevdenite dolomiitvapp.


Maja tagafassaad avaneb aeda. Kunagi võis siin olla talveaed. Et aga ühtegi gravüüri ega fotot tollest ajast pole säilinud, lähtus maja sisekujunduse idee autor Imre Sooäär ehedast maalähedusest ja samas ka klassikalisest elegantsist nagu Pädaste lipukiri – lihtne luksus.


Terves härrastemajas leiab nii modernseid kui ka ajaloolisi elemente – säilinud seinamaalingute fragmentidest Philippe Starcki läbipaistvate plasttoolideni. «Me elame ikkagi aastas 2008,» nendib mõisahärrast sisekujundaja. «Siin oligi erinevatest ajastutest pärit elemente, sest seda mõisa on ju üle 400 aasta ehitatud. Näiteks need talveaiasambad on samuti malmist ja valatud Peterburis nagu rõdugi. Ma lahendasin talveaia modernselt, ehituse käigus välja tulnud kivimosaiikpõranda restaureerisime.»


Mõisa saalis, praeguses restoranis, leiab lustakaid kujundusdetaile – Heinz Juleni loodud kristall-lühtri karkassi moodustavad köögiriistad või Muhu kadakast (mille viis Imre Sooäär ise vabrikusse) Estonia klaveri või tassikujulised uksekäepidemed jms.


Maja uhkuseks on peasissepääsu juures aaderdatud portaal, mis õnnestus korralikult taastada. Maja teisele korrusele viiv trepp on ajahamba puremisele õnnelikult vastu pidanud, vaid kadunud käsipuulippe tuli uuesti treida. Ülemise korruse koridoris on välja jäetud osa endisaegsest palkseinast, mis annab aimu toonasest ehitustavast. Muistsest looduslähedasest elustiilist on tänagi Pädastes õppust võetud – majades on maaküte, sisekujunduses on kasutatud vaid ehtsaid materjale. Väga õdusad hotellitoad on sisustatud Sooääre kavandatud mööbliga. Et mees pole projekteerimise-joonestamisega sina peal, aitas tema mõtteid paberile panna praegu Roomas tudeeriv sisearhitekt Kärt Kukkur. Osa mööblist on valmistatud Eestis, osa välismaal. Päris palju vanu kappe, laudu, toole, kummuteid jms on ostetud ümbruskonnast või antiigikaupmeestelt, mõnele esemele on endised omanikud soovinud väärikamat tulevikku ja pakkunud neid ise.


Pädaste härrastemajal on põnev ajalugu ja huvitavad omanikud, kelle tööd-tegemised mängisid tähtsat osa ka Muhu-, Saare- ja Eestimaa ajaloos. Pädastesse tuleb uuesti tagasi tulla, et uurida kõrvalhoonete ehituskunsti ja vaadata, mis neis tänapäeval toimub.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles