Perede elamistingimused on paranenud

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustamäe.
Mustamäe. Foto: Mihkel Maripuu

70 protsenti tavaleibkondadest elab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõigi olmemugavustega eluruumides, 2000. aasta loenduse ajal oli see näitaja 65 protsenti, teatas statistikaamet. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt paranenud ka leibkondade kasutuses olevate eluruumide tehnovarustatus. 

2011. aasta loenduse andmetel elab korteris Eesti kõigist tavaleibkondadest 69,5 protsenti, eelmise loenduse ajal oli vastav näitaja 71,3 protsenti. Väikeelamutes (eramud, paarismajad, kaksikelamud) elavate leibkondade osatähtsus on veidi suurenenud (28,7 protsendilt 30,5 protsendile).

Kui üksikvanematest ja ühe liikmega leibkondadest elab väga suur osa korterites (vastavalt 76,2 protsenti ja 76,1 protsenti), siis mitmepereleibkondade (nt vanavanemate ja noorema põlvkonna pere koos elamas) ning abielupaaride seas on võrreldes teiste leibkonnatüüpidega suurem väikeelamus elavate leibkondade osatähtsus (vastavalt 45,6 protsenti ja 39,9 protsenti).

79,1 protsenti leibkondadest elab nende enda omanduses olevas eluruumis. Eluruumi omanike osatähtsus on võrreldes 2000. aasta loendusega kasvanud ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Omanikke on enim mitmepereleibkondade ja abielupaaride hulgas (vastavalt 93,5 protsenti ja 90,2 protsenti).

Kuigi suurem osa Eesti leibkondadest elab endiselt küllaltki vanades hoonetes, näitavad 2011. aasta loenduse andmed uuematesse hoonetesse elama asumise tendentsi. Nimelt väheneb vanemates (enne 1971. a ehitatud) eluruumides elavate leibkondade arv ning suureneb uuemates (alates 1971. a ehitatud) elavate leibkondade oma. 9,5 protsenti leibkondadest elab 2001. aastal või hiljem ehitatud eluruumis.

Leibkondade eluasemete olmemugavused ja tehnovarustatus on 11 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Kui 2000. aastal oli veevärk 85,6 protsendil, veeklosett 74,9 protsendil, vann ja dušš 70,9 protsendil ning kesk- või elektriküte 67,9 protsendil leibkondadest, siis 2011. aasta rahvaloenduse tulemusel elab veevärgiga eluruumides 94,6 protsenti, veeklosetiga 88,3 protsenti, vanni või dušiga 87,1 protsenti ning kesk- või elektriküttega eluruumides 71,5 protsenti leibkondadest.

Üldiselt elab ühes eluruumis üks leibkond. Ühe leibkonnaga eluruumid moodustavad püsielanikega tavaeluruumidest 93,3 protsenti. Nendes eluruumides on keskmine pind elaniku kohta 31,4 ruutmeetrit ning keskmine tubade arv elaniku kohta 1,28. 2000. aastal toimunud loenduse ajal olid vastavad näitajad 24,4 ruutmeetrit ja 1,08 tuba elaniku kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles