Homme toimuvad Gruusias presidendivalimised ja tagasihoidlikul moel on seda märgata ka Stalini sünnilinna lähedal asuvas Brethi külas – nii bussipeatusse kui ka kellegi külaelaniku majaeelsele plangule on kleebitud naeratavate kandidaatide pildid. See on ka vist üks väheseid uusi detaile, mida tagasihoidliku ilmega külas mõnda aega nähtud on.
Postimees Gruusias: võõras piir tungib Gruusia külas üha edasi
26. oktoober 2013, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brethist edasi asub Dvani küla, mis esmapilgul on eelnevast eristamatu. Uinunud olek, mõned risti üle tee rattaga vingerdavad lapsed, paar vanamemme, paar valimisplakatit ja üleüldine vaikus. Siiski on näha, et Dvanis käib hämmastavalt vilgas ehitustegevus, palju on pooleliolevaid maju, mõned alles algjärgus, teistel klaaside asemel kiled akende ees. Tegemist pole ka mingite uhkete villadega, vaid toorikute järgi otsustades täiesti lihtsate elamutega.
Äkki saab aga kena asfalttee otsa ja teele ilmuvad Kalašnikovidega politseinikud. Järgneb küsimuste laviin: kust te olete, miks vaja edasi minna, mida te seal teha tahate, kas luba on? Kõrvalt paistab nende staap – kiiruga laudadest kokku klopsitud ehitis, kuhu näeb otse sisse, sest klaase seal ees pole.
Grusiinide politseipunktist saab küll lõpuks edasi, kuid juba paarikümne meetri pärast tuleb piir, kust kuidagi kaugemale ei pääse – tee on tõkestatud betoonpostidega, nende peal omakorda okastraat. Nagu teatab sinna kõrvale üles löödud silt: Lõuna-Osseetia vabariik. «Tere tulemast» silt ei lisa. Betooni peale on kleebitud hulk punaseid silte kirjadega: «Ettevaatust! Vene okupeeritud ala!» – seda on teinud Gruusia protestijad.
Eraldustara kerkis Dvanisse aasta pärast Vene-Gruusia sõda, küla ise sai konfliktis kõvasti kannatada: üle tuli elada pommitamine ja järgnev rüüstamine.
Möödunud kuul tabas Dvani elanikke uus üllatus, kui venelased hakkasid püstitama teist okastraaditara, eelmisest juba mõnevõrra rohkem küla poole. «Kõik on täiesti kunstlik, nad võtsid aluseks 1921. aasta kaardi ja märgivad nüüd uut piiri maha,» sõnab külaelanik Gili Mahadžašvili.
Uus eraldusjoon tuleb 72-aastase mehe majast nüüd nelja meetri kaugusele. Tegemist on tegelikult tema poja elamuga, kuna algsest kodust, mis asub sellest küll kiviviske kaugusel, pidi Mahadžašvili 6. augustil 2008 kiiresti lahkuma. «Tulid Gruusia sõdurid ja ütlesid, et nüüd peaks ära minema,» meenutab mees ja räägib, et kuna tema arvas, et tegemist on ajutise lahendusega, võttis perekond minnes kaasa vaid tekid ja mõned põhilised asjad.
Edasi loe Postimehe tänasest paberväljaandest või Postimees Plussist!