Interpoli poolt tagaotsitavaks kuulutatud Eerik-Niiles Krossi sõnul on siseminister Ken-Marti Vaheri otsus sõita Interpoli peakorterisse tema tagaotsimisteatega tegelema täiesti põhjendatud ja siseministrina teeks ta ise sama.
Kross: siseministrina käituksin Interpoli asjas samamoodi
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
26. oktoober 2013, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krossi erakonnakaaslane, Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Vaher sõidab ilmselt järgmisel nädalal Lyoni Interpoli peakorterisse sooviga eemaldada Eerik-Niiles Kross rahvusvahelisest tagaotsitavate nimekirjast.
«Kui Venemaa siseminister tegeleb taoliste poliitiliste asjadega isiklikult ja kutsub Interpoli peasekretäri Moskvasse, siis kes peaks selliste küsimustega tegelema Eestis kui Eesti kodanik on Venemaa ründe all?» küsis Kross.
Ta märkis, et kui läinud aastal sokutasid venelased Interpoli sarnase tagaotsimiskuulutuse Gruusia parlamendiliikme Givi Targamadze kohta, siis reageeris sellele Gruusia president.
«Kui mina oleksin siseminister ja FSB süüdistaks Enn Eesmaad laeva kaaperdamises ja prooviks teda läbi Interpoli tagaotsitavaks teha, siis ma luban, et ma sekkuksin jalamaid,» ütles Kross Postimehele.
Venemaa uudisteagentuur Interfax teatas tänavu augustis, et Vene siseministeerium on kutsunud Interpoli peasekretäri Ronald Noble’i Moskvasse arutama investeerimisfondi Hermitage Capitali juhi William Browderi asja.
Kutse ajendiks oli Interpoli juulikuine otsus mitte lubada Venemaal kasutada oma kanaleid Sergei Magnitski kunagise tööandja ja niinimetatud Magnitski nimekirja initsiaator William Browderi vastu.Venemaa süüdistab Browderit aktsiapettustes, mis on Interpoli otsuse kohaselt alusetu. Analüütikute hinnangul on Venemaa tegevuse taga poliitiline kättemaks Moskva vanglas surnud advokaadi Sergei Magnitski juhtumi rahvusvaheliseks probleemiks muutmise eest.
Venemaa oli proovinud selleks ajaks Browderi tagaotsimist juba mitu korda Interpoli kaudu liimesriikidele nähtavaks muuta.
Tuntud Briti investeerimispankur ja Hermitage Fundi tegevjuht William Browder ütles sellel nädalal Postimehele, et Krossi juhtub on selgelt Venemaa poliitiline kättemaks.
«Eerik-Niiles Krossi juhtum näitab, et Venemaa kasutab järjekindlalt Interpoli korrumpeerunud ja kuritegelikel eesmärkidel oma vaenlaste vastu,» ütles Browder Postimehele. «Kross on ilmselt tabanud Venemaa närvi ja see on Vene valitsuse poliitiline kättemaks. On aeg, et Interpol viskaks Venemaa oma süsteemist selge ja pideva kuritarvitamise tõttu välja.»
Venemaa süüdistas Browderit Magnitski asjas ja suutis Interpoli süsteemis panna üles tema arreteerimisorderi. Selle aasta mais peeti Browder Saksamaa piiril kinni ja vabastati alles Saksa justiitsministri sekkumise järel.
Sarnaselt Browderi otsusega lükkas Interpoli peasekretariaat juulis tagasi ka Venemaa samasugused poliitiliselt ajendatud tagaotsimistaotlused Eerik-Niiles Krossi ja Pjotr Silajevi suhtes. Krossi enda sõnul on tema tagaotsimiskuulutuse panek Interpoli andmebaasi kättemaks Gruusia valitsuse nõustamise eest 2008. aasta augustisõja ajal.
2012 aasta kevadel üritas Venemaa sisestada Interpoli andmebaasi tagaotsimiskuulutust Gruusia parlamendiliikme Givi Targamadze suhtes. Sellele reageeris Gruusia president Mikheil Saakašvili kirjaga Interpoli peasekretärile Ronald Noble’ile. Peasekretär reageeris kiiresti ja kinnitas, et Targamadze tagaotsimine organisatsiooni kanalite kaudu oleks vastuolus Interpoli konstitutsiooni paragrahviga 3, mis välistab Interpoli koostöö poliitiliste asjade menetlemises.
Krossi sõnul ei ole täpselt selge, mida Vene siseminister ja Ronald Noble oma kohtumisel Moskvas või Lyonis rääkisid. Tõenäoliselt üritasid venelased Noble’it veenda Browderi asja mittepoliitilisuses, kuid kuna Interpol oli Browderi küsimuses võtnud väga selge ametliku seisukoha, siis Noble ennast ilmselt veenda ei lasknud. «Tänaseks on ilmne, et venelased tõstatasid ka muude poliitiliste vastaste juhtumeid, sest oktoobris muutis Interpoli vastav komisjon otsused vähemasti Krossi ja Silajevi asjades. Küllap siis mingeid järeleandmisi Moskvale tehti, sest muul moel on Interpoli meelemuutust võimatu seletada,» märkis Kross.
Krossi sõnul on selge, et nii Vene siseminister, Gruusia president, saksa justiitsminister, kui Ronald Noble käsitlevad poliitilisi juhtumeid isiklikult ja sellistes, riikide suveräänsust puudutavates juhtumites toimub suhtlus Interpoliga nimelt kõige kõrgemal poliitilisel tasemel.
«Selles kontekstis on täiesti arusaamatu Eesti ajakirjanduse ja Keskerakonna püüd näidata siseministri tasemel tegutsemist Krossi asjas mingisuguse ebaadekvaatse sammuna. Vastupidi, kui Krossi asjaga tegeleb Vene siseminister isiklikult, siis kes peaks sellega tegelema Eestis? Politseiameti osakonna juhataja asetäitja kes kirjutab mingile ametnikule Interpolis?» küsis Kross.
Krossi hinnangul on täiesti vastutustundetu Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa jutt skandaalist. «Skandaal on, et Interpol laseb Venemaal oma süsteeme poliitilistes asjades kuritarvitada. Skandaal on, et Eesti poliitikud proovivad sellest juhtumist lõigata päevapoliitilist profiiti,» sõnas ta.
Ta tõdes, et kui Eesti laseb Venemaal oma kodaniku ja poliitiku nime määrida sel teel, et venelased panevad ta valimiste eelõhtul Interpoli andmebaasi üles ja ei asu kohe kõige kõrgemal tasemel tegutsema, siis avab see venelastele ju tõeliselt efektiivse meetodi enam-vähem ükskõik kelle ahistamiseks. Krossi sõnul oleks skandaal see, kui Vaher ei oleks midagi teinud.
«Jutt sellest, et ei käitutud mingisuguse politseisuhtluse protokolli järgi on absurdne. Politseisuhtluse protokolli järgi ja kõiki rahvusvahelisi reegleid rikkuv on Venemaa käitumine nii Brodweri, Krossi, Silajevi, Targamadze kui paljudes teistes sarnastes asjades. Kuidas sellise kuritegeliku käitumise puhul reageerida, on riigi suveräänne otsus, siin ei ole mõeldav pugeda koostööprotokollide ja bürokraatlike reeglite taha. Interpol ei suvatsenud Eestit ju Krossi asjas Venemaa uuest taotlusest isegi informeerida, kuigi Eesti oli juba aasta eest esitanud põhjaliku seisukoha koos oma uurimisandmete ja põhjendustega, miks see asi on poliitiliselt motiveeritud. Venemaa ei ole Eestile esitanud ühtki tõendit ja rikub süstemaatiliselt Vastastikuse õigusabi lepingut. Ja nüüd on Vaher äkki midagi valesti teinud? See meenutab juttu, et Eesti oli ise süüdi et ta okupeeriti,» märkis Kross.
Kross lisas, et tema nime lisamises Interpoli kodulehele reedel, kaks päeva enne valimisi, ei saa Interpoli süüdistada. Kodulehele panevad riigid asju ise üles ja Krossi nime pani sinna mitte Interpol, vaid Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB.
«Nagu ühes teises juhtumis kommenteeriti, ei ole tagaotsitavat kodulehel näha «operatiivsetel kaalutlustel». See selgitab ka Krossi tagaotsimistaotluse ilmumist veebilehele. Selle eesmärk saab ju olla ainult see, et kõik sellest teaksid. Ka see tehti ilmselgelt «operatiivsetel kaalutlustel»,» märkis Kross.