Inimõiguste keskuse aruanne toob välja, et ehkki elanike kaasamine otsustusprotsessi paraneb aasta-aastalt, takistavad seda parteide selged poliitilised eelistused mõnedes küsimustes ning lähenemine, et kodanikele antakse aruteludeks juba valmis eelnõud.
Aruanne nägi kaasamises kaht olulist probleemi. «Esiteks, küsimused, mille suhtes võimul olevatel parteidel on selge poliitiline eelistus, mille puhul ei olda avalikest aruteludest huvitatud,» märgivad inimõiguslased. Näiteks tuuakse Vabadussõja võidusamba püstitamine.
Teiseks keskendub kaasamine Eestis liialt konsulteerimisele, kus aruteluks pakutakse välja ametnike koostatud valmis eelnõud, mille tekstid on juriidilise ettevalmistuseta inimestele sageli raskesti arusaadavad. Sellega suunatakse arutelu eelnõuga ette antud raamidesse.
Kohalike omavalitsuste puhul on pilt veel kirjum, sõltudes eelkõige võimul olevatest isikutest - mõnes kohas toimib koostöö ladusalt, teisalt puudub täielikult.
«Kodanikud ja ühendused suudaksid paremini kaasa rääkida, kui nende arvamusi küsitaks enne eelnõude koostamist ning selleks kasutatakse tavainimesele kergemaid osalusmeetodeid nagu vestlusringid, küsitlused, avatud ruum, kodanike foorumid jms,» pakub inimõiguste aruanne välja.