Vikerraadio saates «Reporteritund» sõna saanud haridusjuhid nägid vaidluses lasteaedade tervisekaitsenõuete üle mõistliku leevendusena seda, kui määrused lubaks ikkagi eraldi arvestada vanade lasteaedade erisusi ning kõrgemad nõudmised esitataks vaid uutele lasteaedadele.
Haridusministeeriumi peaekspert Tiina Peterson rõhutas, et lasteaedade kvaliteedi all ei peeta silmas ainult ruumilisi tingimusi, vaid ka teisi aspekte: «Kas on olemas õppekava, kas on kvalifitseeritud pedagoogid, kui palju on lapsi õpetaja kohta.»
Ta arvas, et tervisekaitsenõuete puhul peaks hoidma lahus vanades lasteaedades rakendatavad ja uutele, projekteeritavatele lasteaedadele esitatavad.
Peterson tõi näite, et vanade lasteaedade projektides on ainus rühmaruum märgitud mänguruumina, mitte magamisruumina või magamisruum koos mänguruumiga. Seetõttu tõlgendatigi varem, et see peab vastama nõuetele 2,5-3,5 ruutmeetrit lapse kohta. «Nüüd on tekkinud teine tõlgendus, et ka nendes peab kehtima 4 ruutmeetrit lapse kohta ja ilmselgelt see tekitaks olukorra, kus saaks rühma võtta ainult 16 last ja lasteaiakohad jääksid paljudele kättesaamatuks,» tõdes ta.
Ka Pärnu linnavalitsuse alushariduse spetsialist Marga Napp märkis, et kehtivatele määrustele ei vasta just sellised ühe mängutoaga rühmaruumid, mida on Pärnus pooltes lasteaedades. «Riik peab arvestama kohalike omavalitsustega ja tegema lastest lähtuvalt eraldi määruse uutele projekteeritavatele lasteaedadele ja nendele, mis on enne 2000. aastat ehitatud,» oli tema arvamus.
Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütles, et kui terviseamet räägib tervisekaitsenõudmiste puhul lastele vajalikust õhust, siis tuleks lasteaedades kasutada 21. sajandile vastavaid seadmeid: «Need probleemid on lahendatavad ventilatsiooniseadmete väljaehitamisega, samuti on võimalik avada aknaid.»
Terviseameti andmetel on Tallinnas kõige suuremas kitsikuses lasteaiad, kus ei jätku lapse kohta isegi mitte ühte ruutmeetrit pinda.