Balti riigid näitena on tegelikult üsna kauged ja teistsugused, leidis Hispaania välisminister José Manuel García-Margallo täna Tallinnas antud pressikonverentsil, kui temalt küsiti paralleelide kohta mida Kataloonia iseseisvusmeelsed toovad oma võitluse ja selle vahel, kuidas Eesti, Läti ja Leedu NSVList lahku lõid.
«Tegemist oleks ühepoolse lahkulöömisega,» ütles ta katalaani iseseisvuslaste pürgimuste kohta. «NSVLis ning samuti endise Jugoslaavia põhiseadustes oli selline enesemääramise ja eraldumise õigus täiesti sees. ELi riikide põhiseadustes – sealhulgas ka Hispaania omas – on kirjas, et otsustusõigus sellistes küsimustes kuulub tervele Hispaania rahvale, mitte ainult osale.»
«Põhiseaduses on ka kirjas, et Hispaania riik on ühtne ja jagamatu,» jätkas García-Margallo. «Nii on tegelikult kirjas kõigis kaasaegsetes põhiseadustes välja arvatud Etioopia põhiseadus, mis on meist üsna kaugel.»
«Võrrelda NSVLi, mis põhimõtteliselt oli ju rahvaste vangla, Katalooniaga, mis on osa Hispaaniast ja kuulub ELi, on seda küll intellektuaalselt väga keeruline ära põhjendada.,» leidis ta.
Hiljem märgis Hispaania välisminister, et võrrelda ei saa ka Kosovo ja Kataloonia juhtumeid. «Ei ole midagi ühist sellel, mis juhtub Kosovos ja mis praegu toimub Kataloonias,» lausus ta. «Seda, mis Kosovos toimus, mäletavad kõik, väga hästi, eriti hispaanlased. Hispaania osales ka Kosovo sõjalises missioonis. Seal toimus kohutavaid asju, mida meelde tuletada isegi ei sooviks.»
Põhjendades, miks Madrid siiski Kosovo iseseisvust ei tunnusta, osutas García-Margallo asjaolule, et kosovolased kuulutasid end iseseisvaks samuti ühepoolselt. «Meil ei ole mingisugust probleemi olnud teiste endise Jugoslaavia riikide iseseisvuse tunnistamisega,» täpsustas ta. «Nemad iseseisvusid vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja vastavalt reeglitele, mis kehtivad ka ÜROs.»
Küsimusele, mida teeks Hispaania keskvalitsus, kui katalaanid siiski omal käel referendumit korraldama asuksid, vastas García-Margallo, et tsiviliseeritud riikides käitutakse ikka vastavalt õigusriigi põhimõtetele ja seaduse piires. «Ühepoolselt Kataloonia iseseisvuse kohta referendumi korraldamise võimalust ei ole Hispaania põhiseaduses ette nähtud,» sõnas ta..
García-Margallo sõnul on küll ka Hispaania põhiseadus ise – nagu kõik maailma põhiseadused – muudetav, kuid selleks läheks vaja kogu rahva, mitte ainult ühe piirkonna tahet. Ta lisas, et saamaks seda, mida katalaani iseseisvuslased praegu soovivad, ei piisaks aga mitte 1978. aastast pärineva konstitutsiooni muutmisest, vaid vastu tuleks võtta päris uus põhiseadus, sest praeguses on terve rahva arvamusega arvestamine ja riigi territoriaalne terviklikkus juhtivad põhimõtted.
Eesti välisminister Urmas Paet omalt poolt märkis vastuseks Hispaania ajakirjaniku küsimusele, mida tema asjast arvab, et empaatilise inimesena mõistab ta nii Madridi kui Barcelona argumente.
«Teie õnneks – nii Hispaania keskvalitsuse, Kataloonia iseseisvuslaste kui kõigi teiste Hispaania kodanike õnneks – elate te demokraatlikus õigusriigis,» jätkas Paet. «Ja selliste arutelude ja vaidluste seisukohast on see väga oluline ja positiivne.» Ta väljendas veendumust, et küsimus suudetakse lahendada ilma, et keegi väljastpoolt peaks kuidagi sekkuma või mingeid õpetussõnu jagama.
Baltimaade ja Kataloonia paralleelide osas leidis ta, et lähemal vaatlusel väga midagi võrrelda pole. «Võrrelda tänapäevast demokraatlikku õigusriiki Hispaaniat totalitaarse ja repressiivse NSVLiga on täiesti ebaadekvaatne,» arvas ta.
«Argumente, kuidas edasi minna on tõsiseltvõetavaid nii Hispaania keskvalitsusel kui ka iseseisvuse toetajatel,» lisas Paet. «Ja ma olen absoluutselt kindel, et oma maa tuleviku suudate te demokraatlikus õigusriigis väga elegantselt ära otsustada.»