Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip märkis, et Eerik-Niiles Krossi juhtumis pole ka Eesti kõige korrektsemalt käitunud, heites kahele IRLi ministrile ette, et nad on Krossile enne uurimise läbiviimist oma väljaütlemistega justkui ette riikliku kaitse andnud.
Ansip märkis valitsuse pressikonverentsil, et jääb oma sel teemal antud esimese kommentaari juurde, kus ta ütles, et õigusriigis on lubamatu politiseerida kriminaalmenetlust või kasutada eeluurimise materjale valimiseelses või poliitilises võitluses. «Paraku on meil tunne, et paar päeva enne valimisi ühe isiku Interpoli kaudu tagaotsimine on poliitilise alatooniga või tõlgendatav poliitilise eesmärgi taotlemisena. See ei ole hea kokkusattumus, kui see on lihtsalt kokkusattumus,» lausus Ansip.
«Samas, ega meie Eesti riigis pole ka hästi ja korrektselt käitunud. Oma esimeses avalduses sisuliselt kordasin üle, mida riigiprokurör selle kaasuse kohta on öelnud, et täna pole meil piisavalt alust Eerik-Niiles Krossi kahtlustada kaaperdamises,» rõhutas Ansip sõnu «täna» ja «piisavalt».
«Seetõttu pean endiselt mõistlikuks, et Vene föderatsiooni uurijad teeksid väga tihedat koostööd meie prokuratuuriga. Tõe väljaselgitamine on kindlasti ka Eesti ülduse huvides.»
Paraku me oleme Eestis kah politiseeerinud seda uurimist ja sisuliselt andnud vähemalt avalikkuse silmis riikliku kaitse ühele isikule, kelle suhtes pole kõiki uurimistoiminguid läbi viidud.
«Paraku me oleme Eestis kah politiseeerinud seda uurimist ja sisuliselt andnud vähemalt avalikkuse silmis riikliku kaitse ühele isikule, kelle suhtes pole kõiki uurimistoiminguid läbi viidud,» lisas Ansip. «Tõde on kõige olulisem! Ma ei kipuks enne seda, kui tõde on välja selgitatud, kedagi süüdi mõistma või süütuks kuulutama.»
Ta lisas, et praegu on Eesti Vabariik ka sisuliselt politiseerinud selle teema ja ta mõistab neid, kes praeguses olukorras ei pea võimalikuks Eesti prokuratuurile uurimist üle anda. «Me pole käitunud kõige paremal viisil. Kuidas seda usaldust taastada, mis on riivata saanud, selles on praegu küsimus.»
Täpsustavale küsimusele, kes pole sel teemal korrektselt käitunud, vastas Ansip: «Paraku ma pean nimetama ka kahte valitsuse ministrit. Tõe väljaselgitamine peab olema igale valitsuse ministrile esmatähtis, alles seejärel tulevad erakondlikud huvid, solidaarsus oma kaaslasega ja kõik muu. Aga selles minu hinnangus ei ole ei hukkamõistu ega hinnangu andmist Eerik-Niiles Krossile,» täiendas peaminister.
Krossi teemal on sõna võtnud Isamaa ja Res Publica Liidu ministrid Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu.
Parts: see on täielik jamps
IRLi kuuluv majandusminister Juhan Parts ütles valitsuse pressikonverentsil, et on uurinud Arctic Sea asja kodanikuna: «Minu meelest on see täielik jamps. Nüüd ma tegin poliitilise avalduse, aga ma ei tea, mis asi see on. Minu soovitus on, et kui on kriminaalne kahtlus, on kümneid võimalusi teha koostööd. Kõige hullem on muuta see kafkalikuks protsessiks, et kuskil keegi ütles, et keegi on teinud seda, kolmanda päeva ajalehes muutub see juba omamoodi tõeks. Aga Interpoli nimekirjas võidakse sul maailma 200 riigis käed raudu panna,» arutles Parts.
«Samas, kui ükskõik milline Eesti kodanik satub sellisesse olukorda maailmas, kus teda rünnatakse, siis kes teda kaitseb? Minu meelest meie kohustus on kaitsta oma kodanikke. Jah, Kross on erakonna liige, justkui teeme vahet, aga minu meelest peaksime me niimoodi kaitsma kõiki oma kodanikke,» sõnas Parts.
Ansip täiendas, et teda on küll hoitud Arctic Sea asjaga kursis ning tema ei võtaks seda nimetada jampsiks.
Reinsalu: oma kodanikke tuleb kaitsta
IRLi esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Ansipi väljaütlemisi kommenteerides, et Eesti õiguskaitseasutused on kõnealuses juhtumis oma seisukoha kujundanud rohkem kui aasta eest. Venemaa vahistamistaotlust käsitlevad Eesti õiguskaitseasutused tema sõnul poliitiliselt motiveerituna ehk otseses vastuolus Interpoli põhikirja artikliga kolm, mille kohaselt ei vahenda Interpol poliitilisi vahistamistaotlusi.
«Nii Eesti poliitikud kui ka avalikkus peaksid usaldama meie õiguskaitseasutuste tööd ning mitte seadma nende erapooletust kahtluse alla. Mina usaldan täielikult Eesti õiguskaitseasutusi ning olen veendunud nende erapooletuses,» ütles Reinsalu.
Ta lisas, et Krossi juhtumit ei ole mõtet teha sisepoliitiliseks juhtumiks, küll aga peab Eesti riik lähtuma põhimõttest, et oma kodanikke tuleb kaitsta. «Sellest peavad oma tegevuses lähtuma ka Eesti ministrid,» märkis Reinsalu.