Soome president Tarja Halonen avaldas oma visiidil Eestisse lootust, et Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid ja ühineb järgmise aasta 1. jaanuaril euroalaga ning kordas oma maa toetust Eestisse Euroopa Liidu IT-agentuuri asutamiseks.
«Eesti ja Soome on hõimuvelled, head naabrid, kes näevad paljusid probleeme – alates näiteks Kreeka finantskriisist kuni Euroopa Liidu laienemiseni – sarnaselt. Nii võime täna alanud president Haloneni riigivisiiti Eestisse võrrelda oma tihedate ja justkui iseenesestmõistetavate suhete pidupäevana, mil tõuseme argipäevast
kõrgemale ning olevat eriliselt väärtustame,» ütles president Ilves, kes koos Evelin Ilvesega võõrustab kahepäevasele riigivisiidile saabunud Soome riigipead Tarja
Haloneni ja tema abikaasat Pentti Arajärvit, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
Soome on kujunenud Eestile kõige olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks ning on Rootsi järel teine välisinvestor Eestis, meenutas president Ilves. «Meie tiheda majandusliku seotuse tõttu tunneme samamoodi ka praeguse majanduskriisi mõjusid ja mõlemad riigid on pidanud tegema hädavajalikke otsuseid oma eelarves.»
President Ilves huvitus Soome kui finantsiliselt vastutustundliku riigi arvamusest viimaste arengute kohta eurotsoonis ja Kreekaga seotud sündmustest. Riigipead
nentisid, et kuigi Kreeka aitamine on keeruline ja raske paljudele riikidele, on see ometi möödapääsmatu, et vältida probleemide levimist eurotsoonis laiemalt.
«Kreeka finantskriis näitab, et tugev euroala ja stabiilne euro vajavad liikmesmaade vastutustundlikku rahanduspoliitikat, läbipaistvust ja korruptsiooni mõjusat
ohjeldamist,» ütles Eesti riigipea.
Soome esindab Eestit Schengeni viisade väljastamisel 11 riigis, neljandat aastat toimub kahe maa diplomaatide vahetusprogramm, ning kogemustevahetusele ja
ühisprojektidele tuginev Eesti-Soome humanitaar- ja arengukoostöö hõlmab Euroopa Liidu mitmeid idanaabreid.
Samuti on meie kaitsealane partnerlus tihe ja mitmekülgne – alates eestlaste õpingutest Soome sõjakoolides kuni kahe riigi ühishanke lepinguni 3D keskmaa õhuseireradarite ostmiseks.
Sellele lisandub koostöö sise- ja justiitsasjades, Soome lahe kasvava laevaliiklusega seonduvate riskide ärahoidmisel ning hariduse-, teaduse-, innovatsiooni-, infotehnoloogia- ja kultuurialane tihe läbikäimine.
Eesti ja Soome riigipead rääkisid Läänemere strateegiast kui Euroopa Liidu ametlikust makroregionaalsest strateegiast. President Ilves rõhutas, et praeguses Läänemere strateegia rakendusfaasis on ülimalt tähtis Euroopa Liidu Läänemere-äärsete riikide juhtiv osa erinevate valdkondade n-ö vedamisel, kuid säilima peab ka Euroopa Komisjoni juhtroll.
«Eestile on tähtis siseturu valdkonna tulevik, sealhulgas digitaalne siseturg,» ütles president Ilves. «Meile on oluline, et lisaks neljale põhivabadusele toimiks ka «e-vabadus», pean silmas e-teenuste vabadust, mis annaks meile võimaluse kasutada näiteks digiallkirja ja e-autentimist lõpptulemusena kogu Euroopa Liidus.»
Presidendid Ilves ja Halonen avaldasid lootust, et Euroopa Liidu välisteenistus luuakse võimalikult kiiresti. «Otsuse venimine on kahjulik kõigile, kes soovivad
tugevamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat,» lausus president Ilves.
Euroopa Liidu laienemisest kõneldes pidasid presidendid Ilves ja Halonen oluliseks, et ühenduse mitmes riigis märgatav laienemisväsimus pöörata tagasi laienemisusuks.
«Euroopa Liidu praegused naabrid, kes teevad tõsist kodutööd ühendusega liitumiseks ning süvendavad oma riikides demokraatiat, majandusreforme, läbipaistvust ja kodanikuühiskonda, peavad olema kindlad, et me näeme ja hindame nende pingutusi,» ütles president Ilves. «See on Euroopa Liidu vastutus nii iseenda, oma naabrite kui ka Euroopa ees. Mitmel puhul tuleb üle olla minevikulisest vastuoludest ja pidada tähtsamaks ettepoole vaatamist, tuleviku mõistmist.»