Ligi: miks riigikontroll ei vali, mida ta paberile paneb?

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Karli Saul

Rahandusminister Jürgen Ligi avaldas riigikontrolli eile avalikustatud aastaraportist rääkides arvamust, et uut teavet pole riigikontroll dokumendis esitanud, küll aga on seal vildakaid hinnanguid, vigu ja propagandistlikke lauseid; raporti suhtes oli kriitiline ka peaminister Andrus Ansip, kelle hinnangul ei tasuks endale sisendada, et oleme hädapätakad ja ei saa millegagi hakkama.

Ligi ütles eile riigikogus arupärimisele vastates, et ei saa tihti aru, mida riigikontroll teeb. Ta viitas meedias kajastust leidnud hinnangutele, mida riigikontroll aastaraportis Eesti heaolule jagas, ning leidis, et need väljuvad riigikontrolli pädevusest. Tema sõnul võiks arvata, et tegemist on konjunktuuri- või psühholoogiainstituudiga.

«Mina ei saa aru, miks riigikontroll ei vali, mida ta paberile paneb. Ükskõik, mis keegi kuskilt oskab välja pastakast imeda, see ka esitatakse,» ütles ta.

Täna Kuku raadiole antud intervjuus märkis Ligi, et uut teavet ei ole riigikontroll oma aastaraportis esitanud, küll aga on seal vildakaid hinnanguid, vigu ja ka lihtsalt propagandistlikke lauseid, millega tuleb kindlasti vaielda. «Minu arust ei ole riigikontrolli ülesanne kõik see, mis seal kirjas on,» kordas ta.

Me ei peaks endale sugereerima, et me oleme mingisugused hädapätakad, saamatud, vajume järjest allapoole, mitte millegagi me hakkama ei saa.

Aastaaruande suhtes oli kriitiline ka peaminister Andrus Ansip, kes puudutas seda teemat täna parlamendis toimunud Euroopa Liidu poliitika arutelul, kui pidi vastama riigikogu liikme Inara Luigase küsimusele, mida peaks Eesti riik ette võtma, et välja saada praegusest stagnatsioonirõngast.

Ansipi sõnul viitas küsija, et riigikontroll on Eestit määratlenud kuhugi mutta, kust tuleks justkui välja rabeleda. Tema hinnangul pole selline määratlus kohane.

«Eesti ei ole kindlasti rahul oma üheprotsendilise majanduskasvuga, kuid kui te vaatate, mis toimub ülejäänud Euroopas, siis see üheprotsendiline majanduskasv on selgelt Euroopa Liidu kõige kiiremate majanduskasvude hulgas. Seetõttu me ei peaks endale sugereerima, et me oleme mingisugused hädapätakad, saamatud, vajume järjest allapoole, mitte millegagi me hakkama ei saa,» rääkis Ansip.

Ta lisas, et pole riigikontrolli materjali läbi lugenud ning on sellega kursis ainult nii palju, kui on online-meediat jälginud. «Mul on kuidagi nagu kurbus hinges. Uus riigikontrolör, aga jutt on nagu ikka kuidagi endine,» sõnas ta. «Ma ei saa anda üldist hinnangut, aga see, mis on pealkirjadesse jõudnud, kahjuks ei vasta tõele.»

Ansip polnud nõus nii pensionisüsteemi puudutavate hinnangute kui ka näiteks seisukohaga, et Eesti ei ole saavutanud sisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta veel kriisieelset taset või et Leedu on Eestist ostujõult möödunud. Tema sõnul näitavad Eurostati andmed vastupidist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles