Eesti uudised

:

Kiiruskaamerad ei suuda kõiki rikkujaid tabada

Suvehooaeg Eesti teedel toob välja üksikud pimenurgad Tallinna–Tartu maantee kiiruskaamerate töös seoses piiratud õigusega autojuhtide ning mootorratturitega.

Sel nädalal tõsteti mitmel Eesti maanteel lubatud piirkiirust 100 kuni 110 kilomeetrini tunnis, muu hulgas lubatakse suurema kiirusega sõita ka Tallinna–Tartu maanteel sellistel lõikudel, kus autojuhtide seaduskuulekust kontrollivad kiiruskaamerad.

Maanteeameti pressiesindaja Timo Vijar selgitas, et sellistes kohtades muudetakse kiiruskaamera sekkumiskünnist sama palju, kui tõsteti piirkiirust. «Kiiruskaamerate sekkumiskünnist saab seadistada 1 km/h täpsusega,» lisas ta.

Samas on esmase juhiloaga algajatel autojuhtidel lubatud sõita vaid kuni 90 kilomeetrit tunnis. Vijar tõdes, et kiiruskaamera sõitjate selliseid erisusi ei tunnista. Seega jäävad «rohelise lehega» sõitjad karistuseta, kui nende kiirus jääb teistele lubatu piiresse.

Samuti ei võimalda praegused kiiruskaamerad fikseerida mootorratturite kiiruseületamisi, sest neil on registreerimisnumber vaid tagapool. Ka välismaa numbrimärkidega autod pääsevad karistusest.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juhi Joosep Kaasiku sõnul ei ole praegu tõesti võimalik mootorratturite kihutamist kiiruskaameratega fikseerida, kuid tema sõnul võib see tulevikus muutuda.

Kaasik tõdes, et kiiruse mõõtmise süsteem kindlasti areneb ning praegused kiiruskaamerad töötavad niimoodi, sest mootorrataste osakaal on endiselt liikluses väike ja hooaeg, mil kaherattalistega liigeldakse, lühike.

«Kui mootorrataste osakaal liikluses kasvab veelgi, võib kiiruse mõõtmise süsteem muutuda. Samas ei ole kiiruskaamerad meil ainsad kiiruse mõõtmise meetodid,» selgitas Kaasik.
Ta lisas, et kui mootorratturite kihutamine kuskil probleemiks kujuneb, saab seda ohjeldada kiirust mõõtvate politseipatrullidega.

Et kiiruskaamerad ei suuda mootorrattureid fikseerida, puudub ka statistika, kui sagedasti kaherattaliste juhid seda kurjasti ära kasutavad ning kaamera vaateväljas kiirust ületavad.
Eestis arvel olevate mootorrataste hulk on viimastel aastatel järsult kasvanud, küündides 2009. aasta lõpuks 18 000 sõidukini. Samas moodustab see vaid ligi kolm protsenti Eesti teedel liikuvate sõiduautode arvust.

Tänavu tohivad A- ja B-kategooria sõidukid 110 km/h sõita ühtekokku 133 kilomeetril Eesti teedel, 100-kilomeetrise tunnikiirusega võib sõita isegi 646,5 kilomeetril.
Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadpiirkiiruskiirusekaamerakihutamine
Samal teemal
skandaal sadamas
Sponsoreeritud artiklid
arvamusplats
elu24
Päevakava
Just nüüd12:30
2Sept BNS Live otseülekanne: riigiettevõtete juhtimisest sadama ja raudtee näitel (8)>
Täna18:00
2Sept Täna: Kontaveit ja Kanepi peavad USA lahtistel teise ringi kohtumised>
Homme16:30
3Sept Otseülekanne: naised Eesti poliitikast ja naistest Eesti poliitikas (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Postimees PlussKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Leo Võhandu, 86

matemaatik

Margus Mets, 54

ajakirjanik

Grigore-Kalev Stoicescu, 50

diplomaat

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja spartapoisid galeriist