Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Kiiruskaamerad ei suuda kõiki rikkujaid tabada

Suvehooaeg Eesti teedel toob välja üksikud pimenurgad Tallinna–Tartu maantee kiiruskaamerate töös seoses piiratud õigusega autojuhtide ning mootorratturitega.

Sel nädalal tõsteti mitmel Eesti maanteel lubatud piirkiirust 100 kuni 110 kilomeetrini tunnis, muu hulgas lubatakse suurema kiirusega sõita ka Tallinna–Tartu maanteel sellistel lõikudel, kus autojuhtide seaduskuulekust kontrollivad kiiruskaamerad.

Maanteeameti pressiesindaja Timo Vijar selgitas, et sellistes kohtades muudetakse kiiruskaamera sekkumiskünnist sama palju, kui tõsteti piirkiirust. «Kiiruskaamerate sekkumiskünnist saab seadistada 1 km/h täpsusega,» lisas ta.

Samas on esmase juhiloaga algajatel autojuhtidel lubatud sõita vaid kuni 90 kilomeetrit tunnis. Vijar tõdes, et kiiruskaamera sõitjate selliseid erisusi ei tunnista. Seega jäävad «rohelise lehega» sõitjad karistuseta, kui nende kiirus jääb teistele lubatu piiresse.

Samuti ei võimalda praegused kiiruskaamerad fikseerida mootorratturite kiiruseületamisi, sest neil on registreerimisnumber vaid tagapool. Ka välismaa numbrimärkidega autod pääsevad karistusest.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juhi Joosep Kaasiku sõnul ei ole praegu tõesti võimalik mootorratturite kihutamist kiiruskaameratega fikseerida, kuid tema sõnul võib see tulevikus muutuda.

Kaasik tõdes, et kiiruse mõõtmise süsteem kindlasti areneb ning praegused kiiruskaamerad töötavad niimoodi, sest mootorrataste osakaal on endiselt liikluses väike ja hooaeg, mil kaherattalistega liigeldakse, lühike.

«Kui mootorrataste osakaal liikluses kasvab veelgi, võib kiiruse mõõtmise süsteem muutuda. Samas ei ole kiiruskaamerad meil ainsad kiiruse mõõtmise meetodid,» selgitas Kaasik.
Ta lisas, et kui mootorratturite kihutamine kuskil probleemiks kujuneb, saab seda ohjeldada kiirust mõõtvate politseipatrullidega.

Et kiiruskaamerad ei suuda mootorrattureid fikseerida, puudub ka statistika, kui sagedasti kaherattaliste juhid seda kurjasti ära kasutavad ning kaamera vaateväljas kiirust ületavad.
Eestis arvel olevate mootorrataste hulk on viimastel aastatel järsult kasvanud, küündides 2009. aasta lõpuks 18 000 sõidukini. Samas moodustab see vaid ligi kolm protsenti Eesti teedel liikuvate sõiduautode arvust.

Tänavu tohivad A- ja B-kategooria sõidukid 110 km/h sõita ühtekokku 133 kilomeetril Eesti teedel, 100-kilomeetrise tunnikiirusega võib sõita isegi 646,5 kilomeetril.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Kaarel Tarand

48

Kaarel Tarand

ajakirjanik

Ann Marksoo, 84

majandusgeograaf

Marika Eensalu, 67

laulja

Tõnn Sarv, 65

muusikapedagoog ja rahvaluuleteadlane

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,778 EUR
GBP
1,271 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 19.09.2014