Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur, Kuressaare vastne linnapea Hannes Hanso leiab, et Eesti peaks oma välissuhtluses palju enam panustama Aasiale ning raha saaks kokku hoida Euroopa Liidu intsitutsioonide esinduste arvelt.
Hanso: Euroopa asemel peaksime rohkem panustama Aasiale
6. november 2013, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanso kommenteeris oma ettekandes konverentsil «Quo Vadis, Eesti välispoliitika?», et tema hinnangul on välispoliitika debatist viimastel aastatel hakanud aur välja minema. «Varem välispoliitikas vaieldi pidevalt, kuidas edasi, kuhu edasi. Täna mulle tundub, et välisministeeriumist on saanud mitte välispoliitika, vaid välissuhtluse asutus, mis manageerib vaid suhtlust. Arutelusid on seal väheks jäänud,» rääkis ta.
Ometigi ei saa tema hinnangul Eesti välispoliitika seisu kuidgai vaadata kui status quod, vaid peab pidevalt vaatama, kuhu edasi minna.
Ta tõi esile, et Aasia on regioon, kus täna luuakse 60 protsenti globaalsest SKTst, see on suund, kuhu vaatab meie suurim liitlane USA, olles öelnud, et 21. sajand on Vaikse ookeani sajand. «Kui me jätaks nendele arengutele reageerimata, oleks see pea liiva alla peitmine,» leidis Hanso.
Hanso sõnul peaksime Eesti olema paindlikum ja rohkem Aasiale panustama. «Kui raha ei ole, siis kas me ei peaks oma Euroopa institutsioonide vajadust üle vaatama?» arutles Hanso. Tema sõnul käivad niigi kõik ministrid kindlasti iga nädal Brüsselis, kohtuvad vajalike inimestega ning Hanso arvates ei jääks midagi tegemata, kui seal kohapeal Eesti institutsioonides vähem inimesi oleks.
«Öeldakse, et Aasiaga suhtlemine kallis. Aga kui praegu 600+ inimesest umbes tosin töötab Aasiaga, siis kas me täna kulutame liiga palju või natuke liiga vähe? Mina leian, et liiga vähe,» ütles Hanso, tõdedes, et see võib olla tema professionaalne kiiks, sest ta on palju aastaid seal veetnud.
Hiljem täpsustas Hanso, et suhtlust Aasiaga ei tohi vaadata ühesuunalisena, et sealt tulevad odavad kaubad. «Ostujõuline elanikkonnakiht kasvab ääretu kiirusega sealgi, näiteks Hiinas on täna 120-150 miljonit inimest, kelle ostujõud on Euroopa keskmine ehk Eesti omast kõrgem.»
Järgmisena kõnelnud Eesti Vabariigi suursaadik Belgias, Luksemburgis ja Šveitsis Gert Antsu ei vaielnud Hansole vastu: «Suhteid Aasiaga tuleb suurendada, see on oluline – nõus. Kuid siis tuleb välispoliitilist rahastamist suurendada, sest samal ajal ei tohi unustada vanu sõpru,» arvas tema. «Kui me tahame maailma muuta, siis suudame seda teha ikkagi ainult läbi Euroopa Liidu,» rõhutas ta, öeldes, et kui Euroopa riigijuhid teavad Eestit küll väga hästi, siis tavakodanike teadmised meie kohta ei ole just suurem asi.
Projektipõhine välissuhtlus
Hansole tundus ka, et kogu Eesti välissuhtlus on justkui projektipõhine. «Räägitakse, et Jaapani-Eesti kohtumised arenevad tormiliselt, meil on Baruto. Aga Baruto vigastas end ja tuleb Jaapnist ära. What next?» viitas ta. «Minult on sageli küsitud, et meil on täna kohtumine, anna jututeemasid,» tõi ta teise näite.
Hanso hinnangul on Eesti välisesinduste osas täiesti katmata jätnud Araabia Ühendemiraadid, tuleks mõelda tormiliselt areneva Kagu-Aasia, samuti Aafrika peale.
«Kui me arvame, et Euroopa Liidu delegatsioonid hakkavad meie eest midagi ära tegema – uskuge, seda ei juhtu mitte kunagi. EL ei tee midagi ära, selles osas peame ise aktiivsed olema,» rõhutas Hanso.
Lisaks kritiseeris Hanso Eesti välisteenistuse ülesehitus, mis ei võimalda sinna siseneda uutel, eksklusiivsete oskustega inimestel, sest mujal juba headel positsioonidel olnud inimesed peavad alati alustama kõige madalamalt redelipulgalt ja saavad teha vaid väga aeglaselt karjääri. «Kuskilt peab tekkima võimalus, kuidas tuua uusi, värskeid, oskustega inimesi, ning pakkuda neile karjääri edendamise võimalusi.»