Motoklubide ühenduse president: autojuhid on mootorratturitega harjumas

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsiklihooaja avamine Pärnus.
Tsiklihooaja avamine Pärnus. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Eesti Mootorrattaklubide Ühenduse presidendi  Aare Kõutsi sõnul on Eestis pärast taasiseseisvumist motokultuuri osas toimumas üleminek ning suhtumine ratturitesse aga ka motomeeste käitumine on palju paranenud.

Kõutsi sõnul on mootorratturite mainet Eestis kindlasti mõjutanud meedia, kes mitmeid üksikute ratturite rikkumisi võimendanud on. Samas ei eita ta, et on ka üksikuid, kelle tegevus motokultuuri kahjustab.

«Eesti liikluses ei olda endiselt harjunud mootorratastega. Näiteks võib tuua motorollerid, mida mõne aasta eest hakkas Eesti teedele tulema üha rohkem. Siis räägiti ka palju ohtudest, mis sellega kaasnevad noortele,» selgitas Kõuts ning lisas, et tänaseks on roller juba muutunud rohkem harjumuspäraseks tarbesõidukiks.

Suhtumine on viimaste aastatega paranenud

Niinimetatud vahele trügimise probleem on Kõutsi sõnul heaks näitajaks suhtumise muutumisest. Motoklubide ühenduse president on nõus politseieksperdi Joosep Kaasiku arvamusega, et Eestis ei olda harjunud sellega, et mootorrattaga pääseb sealt läbi, kus autoga ootama peab. Aastate eest oli selles osas olukord Kõutsi sõnul suisa hull.

«Eesti motokultuur on Balti riikidest kõige noorem. Nõukogude ajal sõideti Lätis ja Leedus palju rohkem mootorratastega,» selgitas Kõuts ning lisas, et pärast taasiseseisvumist oli Eestis väga väha mootorrattaid.

Kõuts mäletab umbes kümne aasta tagusest ajast, kuidas Riias mootorrattaga sõites autod ise kõrvale tõmbasid ning motomeestel lubasid vahelt läbi sõita. «Eestis oli selline asi mõeldamatu,» rõhutas Kõuts.

Ta tõi näiteks aastatetaguse Türi lillelaada, mille ajal oli linna lähedal juba tekkinud suured ummikud. Mootorratturitel oli samal ajal vaja Türilt läbi sõita ning et võimalus selleks oli olemas, liiguti autode vahelt.

«Inimesed andsid signaali ja tegid koguni juhipoolseid uksi lahti, et takistada meie liikumist. Kuidas saab tema läbi ja mina pean ummikus ootama,» kirjeldas Kõuts juhtide suhtumist.

Viimaste aastatega on aga Kõutsi sõnul suhtumine ka selles osas oluliselt paranenud, samas kui 4-5 aasta eest võis mootorrattur end kurjategijana tunda, kui võimalusel autodest ohutult mööda liikus.

Tänaval kihutajad on leidmas uusi väljundeid

«Kahju on sellest, et kõik autojuhid ei ole mootorratturid. Selle peale paljud ei tule, et meie mootorratturid oleme muul ajal ka autojuhid,» tõdes Kõuts.

Maine parandamiseks peavad motoklubide ühenduse presidendi sõnul aga ka ratturid ise palju ära tegema. «Ma olen näinud väga lolle ja piinlikke olukordi liikluses nii autojuhina, kui ka mootorrattal. See jätab lolli mulje,» tunnistab ta mootorratturitest liiklushuligaanidega seotud intsidente.

Olukord on Kõutsi sõnul aga muutumas üha paremaks, sest motokultuur saab vanemaks ja on rohkem kogenud sõitjaid, kes noori juhendavad.

Samuti on mootorratturid rohkem gruppidesse koondumas ning lisaks motoklubidele on kiirendus- ja endurohuvilised ja üritusi nende jaoks on üha rohkem.

«Mootorratturid ka ise juhivad tähelepanu palju sellistele sigatsemistele. Näiteks kui paraadi ajal keegi seal üritab midagi ohtlikku korraldada, siis sellest kirjutatakse foorumites pärast ja mõistetakse hukka,» selgitab Kõuts ning lisab, et motoklubide ühendus on teinud palju tööd selleks, et näiteks selgitada ratturitele paraadil liikumise reegleid ja muud sarnast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles