Eesti venekeelsed gümnasistid suhtuvad äärmiselt skeptiliselt nii gümnaasiumide eestikeelsele õppele üleminekusse kui ka sarnase reformi läbiviimisesse kutsehariduse valdkonnas, tundes end seejuures katsejäneste, mitte riigi tulevikuna, näitab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring.
Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teaduri Jelena Helemäe sõnul valmistab kõige enam muret see, et reform tekitab noortes ebakindlust tuleviku suhtes, vahendas ERRi uudisteportaal venekeelset ERRi portaali.
«Kooli käsitatakse mitte kohana, kus aidatakse ümbritsevas maailmas selgusele jõuda ja oma koht leida, vaid poliitiliste eksperimentide laboratooriumina. Eksperimenti ennast peavad venekeelsed noored signaaliks, et nad on võõrad, mitte omad," ütles Helemäe.
Uuringust ilmneb, et venekeelne noorsugu kavandab Eestist lahkumist mitte ainult hariduse omandamise käigus. Nende seas, kes õpivad gümnaasiumis edukalt eesti keeles, on ka selliseid, kes kavatsevad omandada Eestis eesti keeles kõrghariduse ja seejärel lahkuda siit haritud inimesena.