Eelmise aasta lõpus jääkeldris demokraatia probleeme lahanud poliitikud ja ühiskonnategelased sõnastasid küll ühiskonnas valitseva kriisi lahendamiseks mitmepunktilise kava, kuid sügavamat olukorra analüüsi ei toimunud, leiab sotsiaalteadlane Marju Lauristin.
«Humanitaarne kompetents tähendab, et me suudame kriitiliselt mõelda ka endast, mitte ainult asjadest,» rääkis Lauristin tänasel Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi 25. sünnipäeva puhuks korraldatud konverentsil, vahendas ERR Uudised.
Tema sõnul sündis Harta 22 ja jääkeldri arutelu tol hetkel ühiskonnas levinud sõnastamata tunnetest ja väärtustest, kuigi kokkutulnud tegid loetelu võimalustest, kuidas demokraatia probleeme lahendada, siis põhjused, miks asjad üldse nii kaugele arenesid, jäid Lauristini meelest paljuski siiski kriitiliselt sõnastamata.
«Kriitiline refleksioon jäi olemata, selle asemel läksid käibele sloganid,» ütles Lauristin, tuues näiteks Rein Raua kuulsaks saanud «moraalse värdja» väljendi, mis pani erinevad osapooled üksteist süüdistama.
Lauristini sõnul on ühiskonna probleemide ja eesmärkide sõnastamiseks veel aega ning sellega peaksidki tegelema humanitaarid.