Uus direktiiv võimaldab välismaalastest liiklusrikkujaid trahvida

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera.
Kiiruskaamera. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Euroopa Liidu uus direktiiv annab võimaluse liiklusrikkumise eest saata trahvinõue ka teise riigi kodanikule ning selle rakendamiseks vajalik seaduseelnõu jõuab riigikogus esimesele lugemisele juba järgmisel nädalal.

Eestis kiiruskaamerate registreeritud rikkujatest on umbes 30 protsenti välismaalased, kellest omakorda pooled on mõne Euroopa Liidu riigi kodanikud ning nende puhul välgutab kaamera oma silma tühja - rikkujat tuvastada ja trahvinõuet välja saata niikuinii ei õnnestu, ent tulevikus ei peaks see nii olema, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Kui selle direktiivi vastu võtame, siis on võimalik politsei- ja piirivalveametil koostöös maanteeametiga edastada trahv Soome või Rootsi või Prantsuse kodanikule ja nõuda see sisse,» selgitas riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Urve Palo.

Vandeadvokaat Indrek Sirk osutab aga ka ohule, et kui teisest riigist trahvi sissenõudmine ikkagi reaalseks saab, aheneb oluliselt inimeste vaidlustamisõigus.

«Rikkumise vaidlustamine toimub ikka selles riigis, kus karistus määrati, ja kui saate kuskilt Poolast või Ungarist trahviteate, et peate maksma paarsada eurot trahvi, aga te pole sellega nõus, siis tuleb minna just sinna seda vaidlema,» ütles Sirk ja lisas, et see võib tuua kaasa selle, et hakatakse välismaalastele kergekäeliselt pähe määrima rikkumisi, teades, et need tulevad sealt suhteliselt lihtsalt kätte, ja inimesed ei suuda neid vaidlustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles