Põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakonda kuuluv Rait Maruste algatas täna venitamistaktika kasutamise võimalusi vähendava eelnõu, mis piirab nii vaheaegade võtmist kui keelab nende muudatusettepanekute hääletusele paneku, mis juhtivkomisjoni hinnangul ei vasta seaduse nõuetele.
Maruste põhjendas eelnõu algatamist sooviga vähendada sihilikku obstruktsiooni riigikogu töös. Tema sõnul on senine kogemus näidanud, et algselt parlamentarismi toetavast võimalusest on Eestis puuduliku regulatsiooni kaudu saanud algidee eitus ehk ebakonstruktiivne meetod, mis toob kaasa ebamõistlikud aja- ja ressursikulud.
Vaheaegade võtmise algne mõte oli tema sõnul võimaldada fraktsioonidele ja komisjonidele arutelude ja seisukohtade kooskõlastamist ootamatult esile kerkinud probleemides. «Praktikas on sellest aga kujunenud niinimetatud jokk-skeemi tunnustele vastav parlamenditöö tahtliku segamise moodus. Parlamendi ja tema tugiaparaadi aeg kulub ebaproduktiivsele tegevusele ja saadikute füüsilisele kurnamisele, mis kogumis sarnaneb rohkem karistamisele, ärategemisele ja meediatähelepanu võitmisele kui konstruktiivsele parlamentaarsele koostööle,» ütles ta.
Nii kahjustab see tema sõnul oluliselt parlamendi igapäevast tööd. «Väärib meenutamist, et läbi ajaloo on inimeste hoidmine magamatutena olnud üheks piinamise viisiks ning kindlasti on see tee inimeste töövõime ja tervise kahjustamiseks,» märkis Maruste eelnõu seletuskirjas.
Väärib meenutamist, et läbi ajaloo on inimeste hoidmine magamatutena olnud üheks piinamise viisiks ning kindlasti on see tee inimeste töövõime ja tervise kahjustamiseks.
Sotsiaaldemokraatide venitamise tõttu täna toimuval teisel lisaistungil algatatud eelnõu näeb ette, et komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees võib edaspidi nõuda ühe eelnõu kohta kuni kümme kümne- ja viis kolmeminutilist vaheaega. Seejuures peab vaheaega taotleva fraktsiooni või komisjoni liikmetest istungisaalis viibima vähemalt pool.
Maruste sõnul on praegu lubatud piiramatu vaheaegade võtmine toonud praktikas kaasa istungite venimise üle igasuguse mõistliku määra ja halvanud riigikogu tööd. Lisaks saadikutele kahjustab see tema sõnul ka riigikogu personali töövõimet, tervist, igapäevatööd ja eraelu.
«Et seda vältida, pakub eelnõu piirata ühe eelnõu menetlemisel võimalike vaheaegade arvu ning seada sisse nõue, et vaheaja taotlejaist vähemalt pooled oleksid istungisaalis ka füüsiliselt kohal. Kohalolekunõue aitab tagada, et vaheaja küsija ei käituks pahatahtlikult ning kasutaks vaheaega ainult selleks, milleks see mõeldud on – kiireteks poliitilisteks konsultatsioonideks ja kooskõlastusteks,» ütles ta ning lisas, et vaheaegade arvu piiramine vähendab istungile kuluvat aega ja tagab selle sihipärase kasutamise.
Maruste märkis seejuures, et kuna piirang laieneb nii opositsioonis kui koalitsioonis olevatele jõududele võrdselt, ei too see kaasa ühe poole põhjendamatuid poliitilisi eeliseid ega oma positsiooni ärakasutamist teise poole arvel. «Ka piiratud vaheaegade arvu olukorras on huvitatud poolel võimalik oma poliitiline sõnum edastada ning see ei kahjusta mingilgi määral tavapärase poliitilise tegevuse vorme ja viise,» lausus ta.
Teise muudatusena lubaks eelnõu suures saalis hääletamisele panna ainult need muudatusettepanekud, mis on esitatud kooskõlas seadustega. Ettepaneku õiguspärasuse kohta teeb otsuse juhtivkomisjon. «Seaduse nõuetele mittevastavad ettepanekud sõelutakse välja asjakohases komisjonis ning neid ei panda saalis hääletamisele,» selgitas Maruste.
Riigikogus juba mitmendat päeva kestev riigieelarve eelnõu teine lugemine, mis katkes kvoorumi puudumise tõttu eile öösel, jätkub täna senises rütmis, sest lastetoetuste tõstmist nõudvad sotsiaaldemokraadid võtavad jätkuvalt muudatusettepanekute hääletamise eel kümneminutilisi vaheaegu. Opositsioon on viimastel aastatel venitamistaktikat kasutanud valdavalt riigieelarve, aga tänavu suvel ka näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning paari aasta eest pensioniiga tõstva eelnõu menetlusel.