Inimesed hindavad Eesti liiklusviisakust rahuldavaks, kõige enam häirib elanikke autojuhtide hoolimatu parkimine ja jalakäijate teedeületused vales kohas, selgus RSA tellimusel Turu-uuringute AS tehtud uuringust.
Elanikud annavad Eesti liiklusviisakusele koolipoisi hinde
17. november 2013, 18:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmiselt hindasid vastajad liiklemisviisakust viie palli süsteemis hindega 3,07. Keskmisest veidi kõrgemalt hindasid liiklust muukeelsed vastajad (3,27 palli) ja linnades elavad inimesed (3,15). Nooremad inimesed andsid kõrgemaid hindeid.
Kõige sagedasemaks probleemiks peeti autode hoolimatut parkimist (76 protsenti), kusjuures kõige rohkem torkas see mure silma väiksemate kortermajade elanike seas. Jalakäijate teedeületused selleks mitte ette nähtud kohas häirivad 71 protsenti vastanutest, eelkõige märkavad seda nooremad, 15-24-aastased liiklejad. Autojuhtide omavahelised vaheletrügimised häirivad 69 protsenti liiklejatest, eelkõige Põhja- ja Lääne-Eesti ning alevike elanikud, seevastu Ida-Virumaa elanikud ja muulased panevad seda vähem tähele.
Enam kui pool vastanutest peab probleemseks ka suunatulede mittenäitamist.
Ei ole üllatus, et igapäevast liikluspilti hinnates ei kõnelda ülisuurtest kiiruseületamistest, joobes juhtimisest või turvavööta sõidust.
Jalgratturitega mitte arvestamine häirib ligi poolt vastajatest (49 protsenti). Probleemi jalgratturite liiklemisega kõnniteel märgib 47 protsenti, eriti lastega pered. Jalgrattad autoteel häirivad pea sama suurt hulka vastajaid (43 protsenti), samuti lastega peresid, kui lisaks ka mõnede Põhja-Eesti piirkondade elanikke ja autojuhte.
Jalakäijate täispritsimist, autoga punase tule alt läbi sõitmist, jalakäijate üle tee mittelaskmist peetakse Eesti liikluses pigem harvadeks probleemideks.
Autojuhid nimetasid oma kõige suuremaks probleemiks tavaliselt jalgrattureid sõiduteel, ühistranspordi kasutajad aga jalakäijate täispritsimist. Samuti tuli välja, et jalakäijad ei taju teistega võrreldes nii suure probleemina autode omavahelisi vaheletrügimisi.
Politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo komissar Riho Tänak tõdes uuringu tulemusi kommenteerides, et need mured on tõepoolest sellised, mis häirivad inimeste tavapärast liikluses kulgemist. «Ei ole üllatus, et igapäevast liikluspilti hinnates ei kõnelda ülisuurtest kiiruseületamistest, joobes juhtimisest või turvavööta sõidust. Igapäevaselt neid ohte lihtsalt ei tajuta ning ka rikkumiste tagajärgi kogetakse parimal juhul vaid meedia kaudu,» märkis ta.
Hinnangut liikluskultuurile saabki tema sõnul anda ainult iga konkreetne inimene ja ilmselt sõltub see ajast ja kohast. «Liiklusohutuse olulisimaid näitajaid ehk liiklusõnnetustes hukkunute ja viga saanute arvu vaadates võib öelda, et Eesti liikluspilt on viimase 20 aasta jooksul järjest paranenud,» leidis ta.
«Siiski näitab politsei liiklustalgute tagasiside, et väga paljusid inimesi häirib ka sõidukiiruse ületamine, seda eriti õuealadel ning ülekäiguradade lähistel. Ilmselt sõltuvad murekohad väga palju ka inimeste rollist liikluses ning kui lähedaseks nad probleemi peavad – oma kodutänaval hinnatakse kiirust ületavat juhti ohtlikumaks ja häirivamaks kui teises linna otsas, jalakäijad näevad liiklust juhtidest erinevalt jne,» lausus Tänak.
Uuringu raames küsitleti oktoobri lõpus kokku 565 inimest vanuses 15-74 aastat. Selgus ka, et iga inimene peab enda liiklemisviisideks 2,5 eri moodust – enamasti on üheks neist jala käimine (kahel kolmandikul vastanutest), veidi enam kui pooltele on üheks liiklemisviisiks auto. Ka ühistranspordi kasutajaid on 52 protsenti, jalgratast peab oma liiklemisvahendiks 28 protsenti küsitletutest.
Riho Tänak leidis, et selliste uuringute tegemine on üks võimalusi meie liikluskultuuri parandada. «Need võiks nii juhte kui ka jalakäijaid panna eelkõige mõtlema selle üle, kas ja kui tihti nad ise samade käitumisvõtetega teisi liiklejaid häirivad. Liikluskultuur ei sünni ju väljaspool liiklejaid endid ning ohutu ja tõrgeteta liiklemine on sõna otseses mõttes igaühe teha,» märkis ta.